Nüüd kaaluvad Pärsia lahe riigid oma naftajuhtmete laiendamist Hormuzi väinast kaugemale, et vältida sõltuvust olulisest veeteest, teatas väljaanne Financial Times (FT) neljapäeval. Üks peamisi seni arutusel olnud võimalusi hõlmab väidetavalt kaubateed, mis ühendaks Araabia poolsaart Vahemerega Iisraeli Haifa sadama kaudu, vahendas The Jerusalem Post.

Praegu on Saudi Araabial olemas oluline alternatiiv Hormuzi väinale: nn Ida–Lääne torujuhe, mis viib nafta Pärsia lahe piirkonnast oma Punase mere äärsesse Yanbu sadamasse, kirjutas The Telegraph. Viimastel nädalatel on selle kaudu eksporditud rekordkoguseid, mis näitab, et maismaatransport võib kriisiolukorras toimida. Sellega on Saudi Araabia praegu ainus Pärsia lahe riik, mis on sõja ajal säilitanud stabiilse naftaekspordi, peamiselt tänu torujuhtmele, mis ühendab tema naftaväljad riigi Punase mere äärse sadama Yanbuga.

"Tagantjärele tundub Ida-Lääne torujuhe geniaalse meistriteosena," ütles üks Pärsia lahe energiavaldkonna kõrge juht FT-le.

Ka Araabia Ühendemiraatidel on torujuhe, mis suunab tema nafta Fujairahi sadamasse väljaspool Hormuzi väina, Omaani lahe äärde ning seda plaanitakse laiendada, lisas The Telegraph.

FT artiklis mainitakse, et kaalutavate uute projektide hulka kuuluvad lisaks uuele torujuhtmele või olemasoleva infrastruktuuri laiendamisele ka uue, torujuhtmete, rongide ja teede võrgustiku loomine, mis võimaldaks lõpetada sõltuvuse Hormuzi väinast.

Liibanoni ehitusfirma Cat Group tegevjuht Christopher Bush, mis oli üks Saudi Araabia ida-lääne torujuhtme peamisi ehitajaid, kinnitas FT-le, et ettevõte on saanud päringuid erinevate torujuhtmete rajamise kohta.

FT artiklis mainitud peamine projekt on USA presidendi Joe Bideni ajal algatatud IMEC, mis ühendaks India Vahemerega teede, raudteede ja torujuhtmete võrgustiku kaudu. Selle plaani peamine väljakutse oleks aga Saudi Araabialt nõusoleku saamine Haifa sadama lülitamiseks selle koosseisu. Iisraelil ja Saudi Araabial pole kunagi olnud ametlikke diplomaatilisi suhteid. 1947. aastal hääletas Saudi Araabia ÜRO Palestiina jagamisplaani vastu ja ei tunnusta tänaseni Iisraeli suveräänsust.

Jordaania ja Iisrael ei ole ka praeguseks IMEC-iga ühinenud.

2023. aasta oktoobris puhkenud Gaza sõda ja laiemad pinged on samuti torujuhtmete ehitamise plaane pidurdanud.

Samuti kaalutakse marsruute läbi Omaani või Jordaania, kuid neid takistavad keeruline maastik, julgeolekuriskid ja kõrged kulud, märkis The Telegraph.

Probleeme tekitavad ka riikidevahelised torujuhtmed laiemalt: need on sageli vaidluste, lepinguprobleemide ja poliitiliste pingete allikad, nagu näitab näiteks Iraagi ja Türgi vaheline torujuhe. Lisaks on infrastruktuur haavatav rünnakutele – Iraani drooni- ja raketilöögid ning Jeemeni huthi mässuliste tegevus Punasel merel seavad ohtu nii sadamad kui ka torujuhtmed.

Telegraph rõhutab siiski, et Hormuzi väina kriis on muutnud senist mõtlemist ja enam ei eeldata, et Hormuzi meretee on alati avatud ja see sunnib riike otsima uusi viise oma energiekspordi kindlustamiseks.

Tavapäraselt läbib seda kitsast mereteed iga päev üle 20 miljoni barreli naftat ja gaasi, kuid praegune kriis on näidanud, kui haavatav see süsteem on. Seetõttu arutatakse mitme miljardi dollari suuruse torujuhtmete võrgustiku rajamist, et vähendada sõltuvust väinast.