Kultuuriministeerium on teinud valmis ERR-i seaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on tugevdada rahvusringhäälingu tegutsemise sõltumatust. Nii ütleb eelnõu seletuskiri. See on kahtlemata õige soov.

Selleks plaanitakse muuhulgas muuta ERR-i rahastust pikaaegsemalt ette prognoositavaks läbi mitmeaastase kokkuleppe riigiga ja lisada ERR-i nõukogusse valdkonna eksperte, et seal tasakaalu viia poliitikute ja ekspertide suhe (vastavalt kehtivale seadusele on nõukogus üks liige riigikogu iga fraktsiooni poolt ehk praegu kuus poliitikut ja lisaks neile neli eksperti).

Paraku ootab see niigi päris kaua küpsenud eelnõu juba alates jaanuarikuust valitsuses edasi saatmist riigikokku. Arvata on, et kui seda nüüd peagi ei juhtu, siis ta praktikas ei jõua enne lähenevaid riigikogu valimisi parlamendis kolme lugemist läbida ja seaduseks saada. Enne käivituvat valimiskampaaniat olev ajaaken, mille jooksul on veel võimalik reaalselt midagi sisulist parlamendis menetleda, pole võib-olla veel mööda lastud, aga igatahes on see kohe sulgumas.

Seega valitsus justkui tahaks muuta seadust, et suurendada seeläbi rahvusringhäälingu tegevuse sõltumatust, aga aeg läheb ja tegelikkuses asi kuidagi edasi ei liigu. Küllap on see tuttav olukord paljudele pikema kogemusega riigiametnikele eri valdkondadest.

Ka opositsioon kaitseb ERR-i sõltumatust… Aga hoopis selle eelnõu eest. Urmas Reinsalu ütles hiljuti Vikerraadios, et plaanitav muudatus on orbanlik katse mehitada ERR-i nõukogu enne valimisi oma inimestega. Kuna ta on sarnast mõtet antud eelnõu kohta väljendanud ka mujal koos tungiva soovitusega valitsusel seda mitte käiku anda, pole tegu ilmselt juhusliku mõttevälgatusega.

Millele opositsioonijuhi selline mure täpselt tugineb, mina ei tea. Vaevalt saab sellises motiivis kahtlustada neid kultuuriministeeriumi ametnikke, kes on eelnõu koostamisega läbinud mitme aasta pikkuse protsessi alates seaduse väljatöötamiskavatsust kuni erinevate kaasamisringideni. Võib-olla loetakse seda välja mingitest valitsuskoalitsiooni varasematest tegutsemismustritest või kaudsetest märkidest, või on keegi kusagil mõnes omavahelises vestluses midagi öelnud, mida me teised ei tea. Või on keegi lihtsalt sellise oletuse mingil põhjusel konstrueerinud.

Täiendavad eksperdid ERR-i nõukogusse on eelnõu põhjal kavas valida avaliku konkursi abil, mille riigikogu kultuurikomisjon korraldab. Kas kahtlus on, et kultuurikomisjon ei suuda olla oma valikutes piisavalt aus ja erapooletu, et valida konkursi abil välja ja riigikogule kinnitamiseks pakkuda tõepoolest päris eksperdid?

Selles, et riigikogu põhimõtteliselt suudab küll kinnitada sõltumatuid ametimehi, pole vast ka mõtet senise kogemuse põhjal kahelda. Seesama parlament paneb ju ametisse näiteks riigikontrolöri ja õiguskantsleri, kes peavad oma ametist tulenevalt igal juhul sõltumatud olema, presidendi valimisest rääkimata.

Teisalt jälle on sõltumatus või selle riived alati nii habras asi, et kunagi ei saa alahinnata, kui kellelgi on selle ohustatuse suhtes mure.

Üks võimalik lahendus võiks sel juhul olla, nagu on ka avalikkuses välja pakutud, et lasta kõik need nõukogu ekspertliikme kandidaadid riigikogule otsustuseks esitada otse mõne sõltumatu organisatsiooni, näiteks ülikoolide poolt.

Või siis kirjutatakse vastuvõetavasse seadusse sisse klausel, et mingid selle elemendid hakkavad kehtima alles pärast järgmisi riigikogu valimisi. Siis peaks ära kaduma motiiv kahtluseks, et seadust muudetakse kuidagi nende huvides, kes on parasjagu võimul. Ehkki võib ka kohe küsida, miks on kultuurikomisjoni tehtavad eksperte puudutavad valikud enne riigikogu valimisi kindlasti vähem sõltumatud kui peale riigikogu valimisi tehtavad valikud?

Selles olen küll Urmas Reinsaluga igati sama meelt, et mingit rahvusringhäälingu nõukogu mehitamist poliitikute poolt "omadega" ei tohi juhtuda enne ega pärast valimisi. ERR kui organisatsioon ja selle nõukogu peavad olema ja jääma sõltumatuks.

Ning just seetõttu, et ERR on meie kõigi ühine asi, tuleks kindlasti püüda vältida mistahes muudatuste kiirustades ja jõuga läbiviimist. Parem siis juba tõesti vaidleme pisut kauem asjad omavahel läbi, nii et võimalikult kõik, kes vähegi aru saada tahavad, on ühte meelt või vähemalt lepivad sellega, kui oma seisukohaga mingis küsimuses lõpuks vähemusse jäävad.

Euroopalik nõue

Sõltumatu avalik ringhääling pole lihtsalt üks tore asi, vaid ka riigi kohustus vastavalt Euroopa meediavabaduse määrusele. Kahtlemata ongi sellel suur väärtus, kui ERR-i eelarveline rahastus ei sõltuks edaspidi niivõrd kellegi läbisaamisest rahajagajatega, vaid seadusega pikemaks ajaks määratud alustest.

"Viidatud dokumentide kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust," rõhutab ministeeriumis koostatud eelnõu seletuskiri, ikka samale Euroopa meediavabaduse määrusele viidates ja mõista andes, et halvemal juhul võib muidu tulevikus ees oodata meediavabaduse määruse rikkumismenetlus koos Euroopa Komisjoni trahvidega.

Tõsi, see võimalik rikkumismenetluse aeg ilmselt jõuaks kätte alles siis, kui praegusest valitsusest on jäänud mälestus, mistõttu praegu võivad poliitikud seda trahvihoiatust lühiajalises vaates ignoreerida.

Ühe kohvitassi eest kuus

Sada aastat tagasi, detsembris 1926, läksid Eestis eetrisse esimesed regulaarsed raadiosaated. Ehk siis selle aasta lõpus saab ringhääling Eestis juba saja-aastaseks. Ka soomlaste YLE tähistab sel sügisel oma 100. aasta juubelit, brittide BBC on veel paar aastat vanem (1922). Oleme väärikas seltskonnas.

Kui laulupeol laulukaare juures kinnitame iga mõne aasta tagant uhkelt üle oma ühist keelt ja meelt, siis rahvusringhääling täidab sama missiooni oma kanalites iga päev. Kohana, kus vaatame ühiskonnana peeglisse ja räägime eri viisidel Eesti lugusid. Igaõhtusest ETV "Aktuaalsest Kaamerast" Vikerraadio ja Klassikaraadio saadeteni ning eelkõige nooremate seas üha kasvavat järelvaatamist ja voogedastust pakkuva Jupiterini.

ERR ongi iga Eesti inimese oma. Kui palju see meile ühiskonnana maksab?

Eelmisel aastal sai ERR riigieelarvest oma tegevuskuludeks toetust natuke üle 40 miljoni euro. See kahtlemata ei ole kultuurivaldkonna kontekstis väike raha, aga kaasaegse kvaliteetse ringhäälingu, eriti televisiooni tegemine ongi päris kallis. Näiteks soomlased teevad ERR-iga enam-vähem sama arvu tele- ja raadioprogramme umbes kümme korda suurema eelarvega (YLE kulud olid 2025. aastal 529 miljonit eurot).

Arvestades, et 2025. aastal elas Eestis umbes 1,37 miljonit inimest, oli ERR-i riigieelarvest rahastatavate tegevuste kulu 2025. aastal elaniku kohta 2,5 eurot kuus või 8,2 senti päevas. Nii võib lugeda ERR-i värskest aastaaruandest.

2,5 eurot on praegu Eestis pigem üks odavam tass kohvi, Tallinna või Tartu kesklinna kohvikus selle hinnaga naljalt seda tassi ei saagi.

Tõe huvides tuleb sellele 2,5 eurole kuus siiski lisada ka investeering kultuurkapitali vahenditest uue telemaja käimasolevaks ehituseks ning mõned eraldi riigipoolsed investeeringud tehnika toimepidevusse. Miks kriisivalmiduseks lisaraha vaja on, pole vast vaja pikalt seletada.

Päästeameti üks peamisi kriisiolukorraks valmisoleku soovitusi kõige muu kõrval on, et hoida kodus käepärast sõltumatul toitel raadio. Miks? Et kuulata ERR-i kanalite kaudu antavat operatiivset infot. Ka siis, kui kodus voolu ei ole.

Kindlasti võib kriisiolukorras olla ka teisi infokanaleid, aga ERR-ile on see kohustus. Seadusega pandud kohustus teha omalt poolt kõik, et olla katkematult eetris ja suuteline edastama kõiki vajalikke sõnumeid. Loomulikult loodame, et nii ekstreemseid olukordi meie eluajal ei tule. Küll aga on selge, et keerulised ajad ootavad meid ees päris kindlasti.

Keerulistel aegadel vajab iga inimene usaldusväärset allikat, kust võib julgelt juua, kartmata saada mürgitust. Nii otseses kui ülekantud tähenduses. Rahvusringhääling on kahtlemata üks selline meie ühine allikas.

Seetõttu on ka oluline, et tal oleks sõltumatu ja prognoositav pikema vaatega rahastamine kui vaid ühe aasta kaupa parasjagu võimul olijate lahkusest. Iga samm selle poole on samm õiges suunas.