Möödunud aasta oktoobris kirjutasid 25 Euroopa Liidu riigi digiministrit alla Jüütimaa deklaratsioonile, mille eesmärk on kehtestada sotsiaalmeedia platvormidel vanusekontroll ning kaitsta noori platvormide negatiivsete mõjude eest.

Neil päevil saime aga teada, et Eesti koos Belgiaga on ainsad kaks riiki, kes on noorte sotsiaalmeedia keelu vastu. Haridusminister Kristina Kallas leidis, et keelamisest ei ole kasu ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul usub Eesti noorte kaasamisse infoühiskonda, mitte nende tõrjumist.

Ometi on Eesti lapsevanemad aina suuremas mures oma laste käitumise ja vaimse tervise pärast, osa neist on teinud isegi rahvaalgatuse sotsiaalmeedia keelustamiseks alla 16-aastastele, põhjendusega, "et liiga varajane ning ebasobiv nutiseadmete kasutus ja veebitegevus võib põhjalikult kahjustada laste tervist ja heaolu".

Ega see ei tule ju enam üllatusena, et ülemäärane ekraaniaeg mõjutab laste kognitiivset arengut, näiteks keskendumisvõimet, suutlikkust oma emotsioone kontrollida jne. Seda eriti alla 6-aastastel lastel, kelle aju ja närvisüsteem on alles välja arenemata.

Tervise Arengu Instituut on mitmetele uuringutele viidates toonud esile selle, et liiga varajane ja ülemäärane ekraanikasutus on seotud kehvema keeleoskuse ja kõne arenguga, samuti toovad uuringud välja kahesuunalise seose aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite ja liigse ekraaniaja vahel, nimelt: ATH sümptomitega lapsed kasutavad rohkem ekraane, mis võib omakorda süvendada nende sümptomeid.

Mööndakse, et vaimse tervise probleemide sagenemine noorte hulgas on ajaliselt kokku langenud nutiseadmed ja sotsiaalmeedia kasutamise suurenemisega. Üle kolme tunni päevas sotsiaalmeedias viibimist võib suurendada riski vaimse tervise probleemide, sealhulgas depressiooni tekkeks. Aga mis kolm tundi? Alles hiljuti võis lugeda Delfi portaalist vestlust noortega, kelle sõnul on nad sotsiaalmeedias ligi 20 tundi ööpäevast ning kes tunnistavad, et neil on raskusi eesti keelest aru saamisega.

Seega probleem on tõsine ning Eesti riigi ootamatu sirgeselgsus just sellele – tegelikult poliitiliselt mittesiduvale – deklaratsioonile mitte alla kirjutada on täiesti arusaamatu. Kindlasti on võimalik keeldudest kõrvale hiilida, nagu valitsus viitab, kuid ometi suurem osa seadusi just teatud keeldude kaudu ühiskonda reguleeribki. Näiteks inimese tapmine on keelatud, ometi seda vahel juhtub. Kas peaks siis loobuma seadusest, mis tapmise keelab?

Aga veel. Kogu selle teema juures näib mulle, et lastest suuremad patuoinad on täiskasvanud ise. Ning mitte ainult seetõttu, et paljud vanemad on mugavusest või teadmatusest lastel asja käest ära lasknud. Vaid seetõttu, et paljud täiskasvanud on ise sotsiaalmeediast sõltuvuses.

Paistab nii, et eriti vaevlevad selles sõltuvuses poliitikud, kellele see on käepärane platvorm oma mõtete levitamiseks. Aga kui lugeda kasvõi mitmesuguste ministrite lauspostitusi, siis tuleb tahtmine sotsiaalmeedia kasutamine kõigepealt just poliitikutele ära keelata. Alates nendest, kes istuvad valitsuses ning kulutavad oma kallist tööaega sotsiaalmeedias ärplemiseks.

Kui vaadata seda, mis toimub mõnede poliitikute ja poliitiliste gruppide lehtedel ning nende kommentaariumides, siis on päris selge, et ekraanitagune mõtete avaldamine tundub inimestele nii turvalisena, et igasugune enesekontroll kaob. Ja nn poliitilise võitluse käigus valatakse avalik ruum üle sõimu, väikluse, kiusu, mõnitamise, alandamise ja kõikvõimaliku muu mõttetu või kergekaalulise sisuga. Seda teevad täiskasvanud inimesed.

Näib, et ka siin – kuigi aju ja närvisüsteem peaks olema juba välja arenenud – on tegemist tugeva emotsionaalse enesekontrolli probleemiga. Kuid millist õhustikku see loob, millist eeskuju annab noortele? Milleks rääkida koolikiusamisest kui probleemist, kui samalaadne käitumine on ühiskonnas hoopis laiemalt aktsepteeritud?

Palju on räägitud sellest, kuidas heaoluühiskonnad liiguvad aina suurema infantiilistumise teed. Tõepoolest, sotsiaalmeedias toimuv kinnitab seda. Nii et võib-olla tuleks Euroopa Liidu deklaratsioon sellisel kujul tõesti tagasi lükata ning paluda seda täiendada ka täiskasvanutele mõeldud sotsiaalmeedia piirangutega, et kaitsta noori nende platvormide negatiivse ja infantiilse sisu eest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.