Teisipäeval paiskasid valitsusliikmed meediaruumi rõõmsad uudised, et planeeritav tulumaksumäära tõus võib ära jääda. Eelarvega on olukord palju parem kui prognoositi ja seda lausa 800 miljoni euro võrra.

Peaminister Kristen Michal teatas, et lisaks tulumaksutõusu ärajäämisele tuleb kaaluda ka õpetajate ning kultuuritöötajate palgatõusu. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et rahanduse kordategemine on läinud kiiremini, kui nad arvasid. Siis läks lahti tõeliseks tulevärgiks. Pakuti välja ka automaksu kaotamist.

Samal ajal sai lugeda, et majanduskasv tuleb ikkagi väiksem, kui aasta tagasi eelarvet tehes prognoositi. Eelarve koostamisel planeeriti tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti , millest nüüdseks on suveprognoosi järgi alles jäänud vaid 0,8. Vahe seega 2,5 protsenti ehk miljardi euro võrra on meie majandus väiksem, kui eelmise aasta sügisel eelarvet tehes ennustati. Seda ilma inflatsioonita.

Aga inflatsiooni ennustati väga täpselt. Viis protsenti oli aasta tagasi tehtud ennustus ja viimase ennustuse järgi on see 5,4 protsenti. Meenutame siinkohal, et eurotsoonis on selle aasta ennustatav inflatsioon kaks protsenti.

Kuna majanduskasv on oluliselt väiksem planeeritust ja inflatsioon on praktiliselt ennustatuga sama, siis ei tohiks ju olla ühtegi põhjust rõõmustamiseks. Arvestades väiksemat majanduskasvu peaks puudujääk hoopis 400 miljoni euro võrra suurem olema. Mitte väiksem. Kust see üle jääv raha siis ikkagi tuleb?

Peaminister väitis ERR-ile, et "See tähendab seda, et kulud on kontrollitud, investeeringuid oleme ajatanud, veidi majanduskulusid koomale tõmmanud ja rõhutades ka, et palgakasv on toonud laekumiste poolel kasvu, seal on nii ettevõtte tulumaksu kui ka füüsiliste isikute tulumaksu.".

Loogiline olnuks, et rahandusministeeriumi slaididel oleks olnud üks slaid, mis näitaks ära, kust see 800 miljoni eurone erinevus tuleb. Millised maksulaekumised on planeeritust suuremad ja millised väiksemad. Millised suuremad planeeritud kulutused on ära jäänud ja millised on edasi lükkunud jne.

Rahandusminister on muidu väga otsekohene ja sirgjooneline mees, aga slaididelt see välja ei paistnud. Mulle tundus, et kogu majandusseisu on üritatud võimalikult kenasti näidata. Kohati ei olnud slaidide pealkirjadel ja sellel, mis slaidil graafikul kirjas, midagi ühist.

Suurema eelarvelaekumise põhjus on lahkuvad välisinvestorid

Ma ei hakka seda 800 miljonit pikalt lahti seletama. Seda võiks teha ikkagi vastavad ametnikud. Samuti võiksid nad selgitada, kui jätkusuutlik on meie praeguse hinnataseme juures eurotsooni keskmisest oluliselt kiirem inflatsioon.

Ma tooksin välja ühe komponendi. Ettevõtete tulumaksu on eelarvesse laekunud üle 200 miljoni euro rohkem, kui planeeriti. Ilmselt on üheks põhjuseks see, et seoses maksumäära tõusuga otsustasid paljude ettevõtete aktsionärid maksta rohkem dividende veel madalama maksumääraga. Või oli vaja näiteks enne ettevõtte müüki sealt kasum välja võtta. Igal juhul ei ole see tulu, millega saaks pikalt arvestada.

Tähelepanuta on jäänud ka fakt, et eelmisel aastal kahanesid välisinvesteeringud 3,2 miljardi euro võrra. See on peaaegu kümnendik meie SKP-st. 2015. aastast alates oli eelmine aasta esimene aasta, mil välisinvesteeringud ei tulnud riiki sisse, vaid läksid välja. 2015. aastal oli põhjuseks pangandusgruppides toimunud restruktureerimine ja suuremad dividendimaksed ning summa oli vaid 600 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli summa 3,2 miljardit eurot.

Välisinvestorite lahkumise trend on jätkunud ka sellel aastal. Vastavalt Eesti Panga statistikale on ainuüksi esimeses kvartalis välisinvestorid viinud meilt raha välja 1,2 miljardit. Tõotab tulla jällegi rekordiline aasta.

See ei ole kindlasti trend, mille üle rõõmustada, kuigi lühiajaliselt see eelarveseisu parandab. Samuti nagu planeeritust palju madalam sündimus vähendab sotsiaalkulutusi. Selliselt saavutada "korras rahandus" on väga lühinägelik.

Aitaks aus kommunikatsioon

Mida selles olukorras teha? Alustuseks aitaks ausast kommunikatsioonist. Näiteks veerand sajandit tagasi oli Hansapank Ida-Euroopa investorite seas tuntud oma ausa ja sirgjoonelise kommunikatsiooni poolest. Näitasime oma tugevusi ja ka nõrkusi ning investorid uskusid meid.

See meenub mulle alati, kui ma loen mitmete nüüdsete börsiettevõtete teateid, milles räägitakse "negatiivsest brutokasumist" või "negatiivsest kasumimarginaalist". Igaüks teab, et negatiivne kasum on kahjum. Nii nagu negatiivne majanduskasv on majanduslangus. Aga praegused kommunikatsioonispetsialistid on tegelenud sõnade uuendamisega.

See ajalugu meenus mulle, kui ma vaatasin rahandusministeeriumi slaide. Minu arvates mõjuks palju paremini, kui rahandusminister ütleks, et maksud on sellel aastal laekunud planeeritust paremini, aga see ei ole jätkusuutlik.

Miks ei ole see jätkusuutlik? Kasv on toimunud enamuses hinnatõusu toel ja arvestades Euroopa keskmist inflatsiooni on meie hinnatase muutunud juba liiga kõrgeks. Selline hinnatõus ei saa jätkuda. Samuti ei ole jätkusuutlik olukord, kus välisinvestorid lahkuvad ja "lahkumismaksuna" maksavad ära maksud siin kogutud kasumi pealt.

Tahaks ausaid sõnumeid. Lühiajalised võidud on illusioon, mis ei kesta kaua. Eelmiste valimiste kogemus on meil värskelt meeles.