Rahandusministeerium tutvustas teisipäeval oma suvist majandusprognoosi, mis andis nii Reformierakonnale kui ka Eesti 200-le sisendi, et mitmed seni plaanitud maksutõusud ära jätta.

Peaminister Kristen Michal (RE) on öelnud välja, et ära saaks jätta järgmiseks aastaks plaanitud tulumaksutõusu, mis pidi eelarvesse tooma üle 200 miljoni euro. Samuti saaks peaministri sõnul avaliku sektori töötajatel tõsta palka – selle kulu oleks ligi 100 miljonit eurot.

Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles kolmapäeva hommikul, et erakond teeb koalitsioonikaaslasele ettepaneku jätta ära ka automaks, mis omakorda tähendaks riigile umbes 100 miljonit eurot vähem tulu.

ERR-i ajakirjanik Johannes Voltri küsis Eesti Panga ökonomist Lauri Pungalt, kuidas hindab ta valitsuse ettepanekuid.

"Kui tõepoolest on tõsi see, et käesoleval aastal on põhjust oodata väiksemat eelarve puudujääki, kui varem arvati, siis kui me vaatame järgmiste aastate prognoosi, on sellegipoolest põhjust olla mures Eesti riigi rahanduse pikaajalise tervise pärast," vastas Punga.

Ta rõhutas, et järgmisel aastal on eelarve puudujääk rekordiline – ligi neli protsenti.

"Eesti puudujääk ei ole olnud kunagi nii suur, kui ta on järgmisel aastal – see on peaaegu 1,8 miljardit eurot. Sellesse konteksti tuleb panna kõik need täiendavad ettepanekud, mis eile ja täna on uudistest kõlanud," lausus Punga.

Ajakirjanik küsis, milles seisneb probleem, kuna haridusminister ja Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles kolmapäeva hommikul, et riigi laenuvõime on oluliselt paranenud ning valitsus on eelarve korda teinud.

"Siin tulekski eristada lühiajalist vaadet, et kuidas meil läheb sel aastal, ja pikaajalist prognoosi ehk kuidas meil hakkab minema järgmistel aastatel," vastas Punga. "Meid on ees ootamas väga jõuline kaitsekulude kasv, mis võtab palju raha nii eelarvest kui tuleb ka laenude arvelt. Lisaks meil on järgmisel aastal mitu maksumuudatust, mis riigile tähendab vähem maksutulu."

Ökonomist rõhutas, et eelarve on järgnevatel aastatel püsivalt suures puudujäägis.

"Kui me kõik need otsused kokku paneme ja vaatame majanduse pikemat prognoosi, siis me tegelikult näeme, et Eesti riigi rahandus on järgmisel neljal aastal püsivalt suures puudujäägis. Ja suur puudujääk tähendab seda, et võlakoormus jätkab kasvu. Suurema võlakoormusega on ka meil suuremad intressikulud ja mida kiiremini võlg jätkab kasvu, seda vähem on meil puhvreid järgmisteks kriisiolukordadeks, kui meil on seda võlakoormust vaja kasutada," selgitas Punga.

Ajakirjanik märkis, et valitsuse esindajate sõnul peaks lisakulutusi tegema laenuraha arvelt, et majandust turgutada.

"Nõus, et viimaste aastate majanduskasv on jäänud ootustele alla. Korduvalt on prognoosijad pidanud tõdema, et majanduskasvu taastumine on edasi lükkunud. Ka sel aastal uute numbrite valguses näeme, et see kasv ei tule nii kiire, kui on varem arvatud," rääkis Punga.

Ta lisas, et kuigi majandus ei ole püsihindasid vaadates kasvanud, siis teised näitajad annavad teistsuguseid signaale. "Meil on paljud muud näitajad, mis näitavad, et majandusel ei lähe nii halvasti ja see omakorda teeb raskemaks vastuse küsimusele, kui palju praeguses olukorras peaks majandust stimuleerima ja kui palju peaks vaatama, et riigi rahandus oleks korras ka nende uute kuluvajaduste valguses."

Punga märkis, et Eesti Pank ei saa öelda valitsusele, millist maksumäära tõsta või langetada, kuid oluline on, et kõik uued kuluotsused, mis prognoosile lisanduvad, oleksid hästi põhjendatud ja sinna kõrvale toodud ka katteallikad, et see ei halvendaks eelarvepositsiooni.

"Nagu ma ütlesin – on põhjust riigi rahanduse ja tervise pärast mures olla. Puudujääk on jõuliselt kasvamas järgmisel aastal. Võlakoormus jätkab kasvu järgmisel aastal ja lisaks tuleb tähele panna, et meil on nii Euroopa Liidu reeglid kui ka kodumaised eelarvereeglid, mille sisse siis valitsuse kavandatav eelarvepoliitika peab mahtuma," sõnas Punga.

Ta juhtis tähelepanu, et järgmiste aastate maksutulude ja eelarve puudujäägi prognoos ei ole võrreldes eelmise prognoosiga paranenud. "Vastupidi see on halvenenud, sest uus prognoos võtab sisse nii kaitsekulude tõusu kui ka julgeoleku maksu juba muutunud sisu," lisas ta.

Ajakirjanik küsis, et kui eelarve puudujääk peaks järgnevatel aastatel kasvama ja jäämagi väga kõrgeks, siis milline on oht, et Eesti satub n-ö võlaspiraali.

Punga täheldas, et Eesti riigieelarve on olnud puudujäägis juba viimased viis aastat ja riigivõlg ei ole midagi muud kui eelarve puudujääkide summa.

"Meil on järgmiseks aastaks vabastusklausel, mis tähendab, et me võime kulutada natuke rohkem, kui me varem oleme arvanud, aga iga otsuse puhul, mis järgmistel aastatel puudujääki suurendab, peame arvestama sellega, et me peame hiljem ka seda puudujääki uuesti vähendama hakkama ja pikemas plaanis ideaalis ka liikuma tasakaalule lähemale," rääkis Punga.

"Kõik uued otsused, mis seda puudujääki järgmiseks aastaks veelgi suurendavad, teevad ülemineku selle võrra veelgi raskemaks," lisas ta.

Ajakirjanik küsis, kas Eesti Panga sõltumatu ekspert soovitaks valitsusel hoiduda eelarve defitsiiti veelgi kasvatamast ja pigem hoiduda lisakuludest ja tulude vähendamistest.

"Kindlasti on oluline pidada kinni nii kodumaisest kui ka Euroopa Liidu eelarvereeglitest, mis seavad ette need piirid, mille sisse riigi rahanduses peab mahtuma. Vabastusklausli eesmärk on eelkõige olnud kaitsekulusid suurendada ja vabastusklausli järel tuleb riigirahandus taas viia piisavalt korda, et ka see uus kaitsekulude tase mahuks riigi rahanduse tavapäraste piiride sisse," vastas Punga.

Ta märkis, et Eesti Panga vaatest on oluline, et võlakoormus ei kasvaks nii kiiresti, kui praegused prognoosid näitavad.

"Sest kõikidel puudujääki suurendavatel otsustel on hiljem jälle mõju, kui on vaja hakata seda puudujääki vähendama," lisas ta.