Nii meil Eestis kui ka Läänes leidub analüütikuid, kes leiavad, et praeguses sündmuste arengus Ida-Ukrainas on lääneriigid vähemalt samavõrra suured süüdlased kui Venemaa.

Maineka USA väljaande Foreign Affairs veergudel avaldas Chicago ülikooli poliitikateaduste professor John Mearsheimer artikli, milles kirjutas, et lääneriigid on järjekindlalt püüdnud Ukrainat tõmmata Venemaast eemale, edendades Ukrainas läänelikke väärtusi ja demokraatiat.

Mearsheimer tõi välja USA aseriigisekretär Victoria Nulandi ülestunnistuse, et USA on alates aastast 1991 Ukraina ülesehitamiseks investeerinud 5 miljardit dollarit, samuti on USA toetanud seal võimudele oponeerivaid kodanikuorganisatsioone.

Ka Rein Müllerson sekundeeris Vikerkaares väidetega, et USA rikkus rahvusvahelist õigust, sekkudes Ukraina siseasjadesse. Müllerson toob näiteks, et Maidani valitsusvastastel protestidel astusid üles sama USA aseriigisekretär Victoria Nuland ja vabariiklasest senaator John McCain.

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski leidis, et antud juhul ei ole tegu õiglase kohtlemise põhimõttega. "Kui isegi lähtuda sellest, et USA on kuidagi süüdi ja rikub rahvusvahelist õigust, siis võib siin tsiteerida Müllersoni artiklist kohta, kus ta räägib, et ka Venemaa on mõjutanud Ukraina käitumist, kasutades ohtralt survevahendina maagaasiga varustamist," tõdes Bahovski.

Bahovski tõi välja tsitaadi artiklist: "Niisugust poliitikat, olgugi see ebameeldiv või ebasõbralik, eriti kui seda rakendatakse Venemaa poliitikute keelt kasutades "meie slaavi vendade" suhtes, on raske pidada ebaseaduslikuks sekkumiseks."

Bahovski selgitas, et artikli põhjal jääb mulje, et kui USA sekkub Ukrainasse, siis see on ebaseaduslik, aga kui Venemaa mõjutab Ukraina poliitikat maagaasiga, siis see ei ole ebaseaduslik. Sealjuures on maagaas vaid üks näide.

"Tegelikult saab tuua lugematuid näiteid ja juhtumeid, kus Venemaa poliitikud ja Venemaa üldse on Ukraina poliitikuid ära ostnud või kuidagi teisiti mõjutanud," nentis Bahovski.

Ta jätkas, et kui rääkida sellest, et USA ja lääneriigid on andnud Ukraina aitamiseks miljardeid dollareid, siis peab meenutama, et nad on teinud seda ka Ida-Euroopa ja Eesti suhtes. "Siis tekib küsimus, kas meie ühiskond on siis ka tervikuna USA poolt ära ostetud," lausus ta.

Bahovski hinnangul mõtlesid lääneriigid eesotsas USA-ga demokraatlike väärtuste arendamisele ning selleks on ka raha antud. "Et Ukrainast ja teistest Ida-Euroopa riikidest kasvaksid normaalsed riigid," märkis ta.

Bahovski tuletas meelde, kui ettevaatlik oli Lääs, eriti Euroopa Liit aastal 2004, kui Ukrainas algasid esimesed värvilised revolutsioonid. "Kindlasti ei saa rääkida sellest, et Lääs üritas Ukrainat kiiresti tõmmata enda huviorbiiti, vastupidi," leidis ta.

Läänes oli Bahovski arvates pigem suur teadmatus, milline üldse on Ukraina ja Ukraina suhtes oldi ettevaatlik. See, et tehti jõulisi katseid Ukrainat kiiresti enda poole tõmmata, on küll väga raske oletus, leidis Bahovski.

"Väita seda, et Lääs on kuidagi süüdi selles, et Ukraina rahvas valis läänemeelse tee, on pehmelt öeldes liialdus," kinnitas Bahovski.

Ta lisas, et pole ka ühtegi paberit ega ametlikku avaldust, mis tõendaks, et NATO kavatses Sevastopolis avada oma baasi. Seda on väitnud vaid Putin. "Paraku on see lihtsalt Vene poliitikute avaldus, mitte aga fakt. Isegi seda kavatsust pole NATO poolt olemas," lausus Bahovski ja leidis, et korralik poliitikaanalüütik peaks toetuma tõsistele faktidele.

Saatejuht arutles, et samas on vaieldamatu, et kui läänelikud väärtused levivad, siis korruptsioon Ukrainas väheneb, tekib demokraatlik õigusriik jne, siis Lääne mõjusfäär ju laienebki. Venemaal väheneb võimalus oma korruptiivseid poliitikaid läbi viia.

Bahovski selgitas, et omavahel konkureerivad maailmas praegu mitu arusaama maailmakorraldusest. Läänelik liberaalne nägemus on see, et liberaalsed väärtused trumpavad kõik üle ja riikidel on võimalus järgida liberaalseid väärtusi. See peaks siiski olema n-ö genuiinne ehk riikide enda tahtest välja kasvanud. Venemaa näeb seda mõjusfääri laiendamisena ja nn geo- ning reaalpoliitilisena.

"Loomulikult Lääne mõjusfäär laieneb, kui riigid valivad liberaalse demokraatia tee," lausus Bahovski, kuid lisas, et mitte tingimata. Näiteks demokraatlik ja liberaalseid väärtusi hindav Soome ei taha siiani astuda NATO-sse.

Bahovski lisas, et Müllerson ja Mearsheimer ei küsi oma artiklites, miks Ida-Euroopa riigid tahavad Läänega ühineda ja liberaalseid väärtusi järgida. Põhjust tuleks tema arvates otsida ajaloolistest kannatustest ja kogemusest Teise maailmasõjaga.