"Möödunud nädalal vabastasid Ukraina väed 16 ruutkilomeetrit territooriumi rohkem kui nad kaotasid ja võib öelda, et lõppenud veebruar on peale 2023. aasta suvist pealetungi esimene kuu, mille jooksul vaba Ukraina territoorium suurenes," rääkis kolonel Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalalsel briifingul. "Nii et veebruari jooksul suutis Venemaa Föderatsioon vallutada vähem kui 130 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist ja mis on omakorda kõige väiksem edasiliikumine pärast 2024. aasta juunikuud," lisas ta.

Kiviselg selgitas, et Ukraina edule aitasid kaasa probleemid Vene relvajõududes: satelliitside süsteemi Starlink kasutamisele seatud piirangud ja mõnede sotsiaalmeediakanalite kasutamise võimaluste kadumine, aga ka jätkuvad probleemid värbamisega.

"Me oleme näinud, et viimastel kuudel suudab Vene Föderatsioon värvata uusi võitlejaid vähem kui nad kaotavad lahinguväljal ja see tõenäoliselt panustab ka halvematesse tulemustesse Vene poolt vaadatuna. Samuti on Ukraina ründetegevust soosinud ka ilmastik ehk ilmad on läinud soojemaks, nähtavus on läinud paremaks, mis soodustab droonide kasutamise vahemaad ja täpsust," ütles kaitseväe luureülem.

Lahingutegevuse keskmine intensiivsus oli möödunud nädalal alla 160 lahingukontakti ööpäevas ja see oli nädala teises pooles langustrendis. Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Donetski oblastis Pokrovskis ja Zaporižžja oblastis Huljaipoles. Venemaa väed edenesid peamiselt Donetski oblastis Pokrovski, Slovjanski ja Kostjantõnivka suunal. Ukraina väed tegid suurema ja eduka vasturünnaku Oleksandrivka suunal Dnipropetrovski oblastis ja jätkasid aktiivset kaitset muudel suundadel, rääkis Kiviselg.

Ukraina edu kauglöökide tegemisel

Kolonel Kiviselg kirjeldas ka Ukraina suutlikkuse kasvu kaugmaa õhurünnakute tegemisel Venemaa territooriumi sügavuses, mis on arenenud strateegilise tasemeni.

"Ukraina kaugmaa täpsuslöögid on käesolevaks ajaks kujunenud strateegiliseks mõjutusvahendiks, sest Ukraina suudab Vene Föderatsiooni sügavusse rünnata juba üle 1500 kilomeetri kaugusele," märkis ta. "Kuna kasvanud on ründevahendite tehniline sooritusvõime, nende arv ja valik, siis erinevalt aastatagusest olukorrast, mil Ukraina löögid keskendusid eelkõige Venemaa kütusetööstuse objektide vastu, on nüüd sihtmärgid laienenud ka sõjatehaste ja tootmisvõimsuste vastu, samuti sõjalise potentsiaali arendamise ning energiataristuobjektide vastu."

Kiviselg tõi välja Ukraina viimase nädala täpsuslöökide sihtmärkideks Venemaal oli kütusetööstuse ja taristuobjektid Krasnodari krais ja Novorossiiski sadamas, samuti seal seisnud fregatti, aga ka keemiatehast Kirovi oblastis ning energiataristut Krasnodari krais ja Belgoradi oblastis.

"Võib öelda, et jaanuaris-veebruaris kogu Ukraina poolt läbi viidud rünnakute sihtmärgiks ainult 30 protsenti oli kütusetaristu, ülejäänud sihtmärgid olid juba võrdlemisi laiemalt Vene Föderatsiooni sõjalise mõju suurendamise vastu suunatud," täpsustas ta.

Venemaa surve kandub transporditaristule ja veevärgile

Kiviselg rääkis ka sellest, et Venemaa on jätkanud Ukrainas kriitilise taristu ründamist ja kasutatud ründevahendite hulk oli summaarselt suurem kui ülemöödunud nädalal, kuid välja tulistatud rakettide arv jäi ülemöödunud nädalaga võrreldes ligi neljandiku võrra väiksemaks.

"Juba traditsiooniliselt toimus ka suurem õhurünnak ööl vastu rahu läbirääkimiste järjekordse vooru algust ja selle käigus lasti siis Ukraina pihta üle 400 drooni ja 39 raketti. See oli veebruaris juba neljas suurem õhurünnak, milles kasutati üle 400 ründevahendi," tõdes kolonel.

"Venemaa rünnaku sihtmärkideks ilma igasuguse üllatuseta olid jällegi Ukraina energeetika, transpordi ja tsiviiltaristu objektid. Vene pool alustas veebruaris ka Ukraina linnade veevärgiobjektide ründamist. Samuti on uueks täppislöökide sihtmärgiks välja kujunemas transporditaristu ja raudtee veerevkoosseis. Ainuüksi märtsikuu jooksul on Vene Föderatsioon rünnanud Ukraina raudteetaristut 18 korral," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem.

Ukraina kaitsetööstus on hästi arenenud

Kiviselg rääkis ka sellest, kuidas Ukraina kaitsetööstus on sõja jooksul arenenud ning suudab muuhulgas ise toota ka juba suure hulga õhutõrjevahendeid.

"Ukraina sõda on toonud kaasa ulatusliku sõjalise innovatsiooni. Ukraina õhukaitse laseb täna juba 30 protsenti kõikidest õhusihtmärkidest ning Kiievi kohal 70 protsenti kaugmaa ründedroonidest alla Ukraina püüdurdroonidega," selgitas ta.

"See on kindlasti oluline areng, sest püüdurdroonid on väga kuluefektiivne õhukaitsemeetod ja see on asi, mida Ukraina suudab tõenäoliselt Lähis-Ida riikidega kui ka Euroopas, meie regioonis neid teadmisi jagada. Kindlasti on need teadmised väga väärtuslikud," lisas ta.

Küll aga on USA ja Iisraeli alustatud rünnak Iraanile ja Iraani vastrurünnakud kogu regioonis suurendanud õhutõrjevahendite kasutamist ja sellega ohustab Ukraina varustamist nendega, märkis Kiviselg.

"Seda võib öelda eriti raketitõrjevõimega rakettide Patriot PAC-3 kohta. Ehk siis arvestades, et see kulu on suurem, aga tootmisvõimekus on olnud suhteliselt konstantne, siis kindlasti selliste rakettide kättesaadavust maailmaturul see konflikt Lähis-Idas mõjutab," tõdes kolonel.

Ukraina suutis talve üle elada

Kolonel Kiviselg tõdes, et möödunud talv oli nelja sõja-aasta kõige keerulisem Ukraina jaoks, kuna Venemaa suurendas sealse energiataristu ründamist ning tõi selle kohta näiteks, kui palju energia tootmisvõimsustest on purustatud.

Ta viitas Ukraina energeetikaministri andmetele, mille kohaselt ulatusid Ukraina tootmisvõimsused enne Krimmi ja Ida-Ukraina alade okupeerimist 2014. aastal 54 gigavatini. "Enne sõja algust 2022. aastal oli see 32 gigavatti ja nüüd, 2026. aasta kevadel kõigest 10 gigavatti elektrienergiat. Aga talviste tippkoormuste ajal vajab Ukrainal 18 gigavatti elektrienergiat. See annab ettekujutuse, kuivõrd raske see sõjatalv Ukraina jaoks oli ja milliseid raskusi tuli Ukrainas ületada, et oma jõudude ja toetajariikide abiga see talv üle elada," ütles Kiviselg.

Koloneli sõnul saab sellest õppida vajadust paremini kaitsta energiataristu objekte nii aktiivsete kui passiivsete meetmetega ja hajutada tootmisvõimsusi.

Vene retoorika pole muutunud, Iraani kriis viib tähelepanu ära

Kiviselg tõi ka välja, et Venemaa retoorika, mille kohaselt Moskva ei sea mingisuguseid ajalisi piiranguid oma sõjaliste eesmärkide saavutamiseks, pole muutunud.

"Ehk üritatakse rõhutada seda, et Venemaa on valmis jätkuvaks pikaks eskalatsiooniks ja seeläbi survestada Ukrainat halvemaid rahuläbirääkimistingimusi aktsepteerima. Ja samuti räägib Venemaa oma retoorikas endiselt, et Ukrainat toetavate tahtekoalitsiooni riigid ei suuda sõjakulgu kuidagi muuta," sedastas Kiviselg.

Iraanis alanud sõda aga võtab ära osa Ukrainat toetavate lääneriikide tähelepanust: "See tõmbab rahvusvahelist tähelepanu ja jõupingutuste koondumist sinna piirkonda ja võimalik on teiste tulipunktide olulisuse vähenemine ehk väheneb ka tähelepanu Ukraina-Vene konfliktile. Ja see kindlasti Ukrainale lühikeses perspektiivis see kasuks ei tule."