"Lahingutegevuse intensiivsus on võrreldes eelmiste nädalatega märgatavalt kasvanud. Kui eelmistel nädalatel oli lahinguline aktiivsus ööpäevas ja nädala keskmisena 130 või 160 kontakti, siis tänaseks hommikuks on selle nädala aktiivsus tõusnud 223 lahingukontaktini ööpäevas. Võrreldes kahe nädala taguse ajaga on aktiivsus sisuliselt kahekordistunud," rääkis Kiviselg kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Ta tõi välja, et 17. ja 18. märtsi öösel toimus juba üle 230 lahingukontakti ning 18. ja 19. märtsil üle 280 lahingukontakti. Seda saab tema sõnul seostada Vene vägede kevadise suurpealetungi algusega.

"Kõige ägedam võitlus toimus endiselt Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas, samuti Kostjantõnivka ja Slovjanski suundadel ning Zaporižžja oblastis Huljaipole suunal. Siin ei ole võrreldes eelnevate nädalatega olulist muutust toimunud," lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et Vene Föderatsioon liikus edasi nii Huljaipole, Slovjanski kui ka vähemal määral Kupjanski suunal Harkivi oblastis. Ukraina väed edenesid aga vasturünnakutega Kostjantõnivka ja Aleksandrivka suunal.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vene Föderatsioonil on sel nädalal, eriti nädala teisel poolel, õnnestunud natuke rohkem edeneda, kuid see edenemine jääb nädala jooksul ca 40 ruutkilomeetri juurde. Seejuures on venelased kaotanud umbes 200 sõjaväelast iga vallutatud ruutkilomeetri kohta. Päevased kaotused ületasid mõnel ööpäeval juba 1700 meest," rääkis Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et Venemaa lasi möödunud nädalal välja ligi 1300 drooni ja 70 raketti, toimus üks intensiivne õhurünnak, kus lasti korraga välja 450 drooni ja 70 raketti.

"Venemaa peamisteks sihtmärkideks oli Ukraina kriitiline tsiviiltaristu mitmes Ukraina oblastis ning rünnakute tulemusena tekkisid elektrikatkestused vähemalt 12 Ukraina oblastis. Samas vaatamata rünnakutele jätkavad ukrainlased voolukatkestuste parandamist ja elektrivõimsuse taastamist," sõnas ta.

Ukraina täppislöögid ulatuvad igasse Venemaa piirkonda

Ukraina kaugmaa täppislöökide olulisemad sihtmärgid olid Kiviselja sõnul Vene Föderatsiooni keemiatehased Stavropoli krais ja Kirovi oblastis, samuti lennuki- ja remonditehased Uljanovski ja Novgorodi oblastis ning kütusetööstuse objektid Baškortostanis ja Krasnodari krais, neile lisanduvad lennuväebaas Adõgee vabariigis ja teised sihtmärgid.

Kiviselja sõnul on Ukraina täppislöögi võime arengut kommenteerinud ka Vene endine kaitseminister Sergei Šoigu, kes on nentinud, et Ukraina kauglöökide eest ei ole kaitstud sisuliselt enam ükski Venemaa piirkond, isegi Uuralites paiknevad sihtmärgid. Šoigu konstateeris fakti, et kui 2024. aastal viis Ukraina läbi umbes 6200 rünnakut Venemaa sügavusse, siis 2025. aastal oli see arv sisuliselt neljakordistunud, jõudes 23 000 rünnakuni.

Kiviselg rääkis ka suurest plahvatusest Pihkva lähedal. "Saame kinnitada, et piirkonnas toimus maastikupõleng, mis jõudis ka Vene sõjaväeobjektide lähedale, kus hoitakse muuhulgas laskemoona. Põleng neid objekte ei kahjustanud, kuid tekkepõhjused on seni ebaselged," ütles Kiviselg.

Venemaa on Põhja-Korealt saanud 350 000 mürsku kuus

Lõpetuseks rääkis Kiviselg uurimusest, mille viisid läbi Open Source Centre ja uuriva ajakirjanduse veebisait Istories. Uurimus käsitleb Põhja-Korea toetust Venemaa sõjategevusele ja selle strateegilist potentsiaali.

"Kogutud andmete põhjal on Põhja-Korea alates 2023. aasta keskpaigast tarninud Venemaale kaheksa kuni 11 miljonit suurtükimürsku ja raketti. Tarnete tipphetk jäi 2023. aasta teise poolde. Kui jaotada need tarned tänaseni päevade peale laiali, on Vene Föderatsioon saanud Põhja-Korealt umbes 350 000 mürsku kuus. See teeb päeva keskmiseks ligi 11 000 mürsku, mis katab Vene Föderatsiooni vajadused Ukraina rindel," rääkis Kiviselg.

"See tähendab, et arvestades toetust teistelt riikidelt ja oma tootmisvõimekust, suudab Venemaa juba Ukraina sõja ajal toota laskemoona endale reservi. Seda on välja toonud ka välisluureamet oma selleaastases raamatus. Strateegilised varud täienevad juba praegu, sõja ajal, mis on kriitilise tähtsusega võimalikke tulevasi konflikte silmas pidades. Sellega tuleb kindlasti arvestada ka idasuunalise heidutustegevuse tugevdamisel," ütles Kiviselg.