Kiviselja sõnul on agressiooniohu hindamine üsnagi keeruline protsess, kus tuleb hinnata nii sõjaväe hetkeseisu, valitsuse poliitilist kavatsust kui rünnaku läbiviimise võimalust rahvusvahelises mõistes.

Koloneli sõnul ei ole Venemaa oma strateegilisi eesmärke Ukrainas suures osas saavutanud. Isegi kui mõned neist on saavutatud, siis on see juhtunud algsest kavast tunduvalt hiljem.

Eelmisel nädalal ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa segab kodanike internetiühendust, et korraldada mobilisatsioon, millega võidakse rünnata ka Balti riike.

Mobilisatsiooni on Kiviselja sõnul aga üldse vaja, et rünnakute tempot Ukrainas üleval hoida.

"Kriminaalsetest piirkondadest värvatute näol ja samuti lepingulisel alusel olevate sõjaväelastega ei ole võimalik sellist tempot enam pikalt üleval hoida.
Ollakse saavutanud kulminatsioonipunkt ja jätkuvalt, kui tahetakse rünnaku tempot hoida sellises ulatuses, on vajalik mobilisatsiooni läbiviimine," ütles Kiviselg.

Sellist ohtu, et Venemaa võiks rünnata kas Baltimaid või NATO-t laiemalt, koloneli sõnul ei ole.

"Täna, kui see mobilisatsioon Venemaal ka läbi viiakse, selliseid märke, et seda mobiliseeritud üksust kasutatakse kuidagi NATO riikide vastu ei ole. Samas kaitsevägi, luurekeskus sealhulgas, igapäevaselt tegeleb sellega, et potentsiaalset sõda ära hoida," sõnas Kiviselg.

Kuigi indikaatoreid rünnaku osas pole, tõdes Kiviselg, et Venemaa juhtkond on ettearvamatu ning võtab tihtipeale ette irratsionaalseid otsuseid.

"Ratsionaalselt mõeldes ei oleks kindlasti Vene Föderatsioonil kuidagi mõistlik alustada uut rinnet kuskil mujal piirkonnas. Aga me oleme näinud, et Vene Föderatsioon alati oma otsustes ei ole ratsionaalne ja nad võivad teha strateegilisi valearvestusi," selgitas kolonel.