Zelenski ütles pühapäeval antud teleintervjuus, et Venemaa on blokeerinud ligipääsu internetile mitte valitsuskriitiliste sõnumite tagasihoidmiseks, vaid eesmärgiga hoida ära pahameelt, mis tuleks kavatsetava suuremahulise mobilisatsiooniga.

Presidendi hinnangul on mobilisatsiooni eesmärgiks rünnata suuremahuliselt Ukrainat või hoopis Baltimaid.

Sarnane teema sattus tähelepanu alla Propastopi avaldatud nn Narva rahvavabariigi kajastusega, mis tõi linna külastama mitmeid välisajakirjanike.

" "Is Narva next?" [kas Narva on järgmine -inglise k.] toidab lääne ajakirjanikke tosinkond aastat. Nüüd on ei tea kes ja ei tea kust lauale visanud olematu "Narva rahvavabariigi" nagu halvaks läinud heeringa," kirjutas Narva linnapea Katri Raik siis sotsiaalmeedias.

Küsimusele, kas NATO algataks Balti riikide vastase rünnaku korral ühtset kaitset sätestava 5. artikli, jäi Zelenski teleintervjuus samamoodi kahtlevaks.

"Ma arvan, et võib-olla ei tahaks kõik riigid [Balti riike] toetada, aga minu arvates pole NATO riikidel valikut – vastasel juhul NATO-t enam ei ole. Nad peavad ühtselt tegutsema ja reageerima sellele, mida Putin potentsiaalselt teha võiks," sõnas Zelenski.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) sõnas ERR-ile, et Ukraina on alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal korduvalt viidanud, et nad ei pruugi jääda ainukeseks, keda Venemaa ründab. Veelgi enam, mainitud on otsesõnu Balti riike.

Tsahkna sõnul ei tee liitlase sellised sõnavõtud koostööd aga kuidagi lihtsamaks. Lisaks ütles välisminister, et tõde Zelenski sõnavõtu taga ei ole.

"Sellised sõnavõtud esiteks ei vasta meie luureandmetele, meie ohupildi hinnangule. Me ei näe seda, et Venemaa koondaks oma vägesid või üldse valmistuks sõjaliselt kuidagimoodi ründama NATO-t või Balti riike, vaid pigem vastupidi. Venemaa ei ole väga tugevas seisus Ukraina rindel ja ka majanduslikult," sõnas Tsahkna.

NATO viienda artikli murenemisest Tsahkna hinnangul aga rääkida ei saa.

"Kindlasti ei anna tugevust juurde, kui Ameerika Ühendriikide president Trump
suhtub kriitiliselt Euroopa liitlastele NATO võtmes. Aga see ei tähenda, et NATO ei ole reageerimisvõimeline ja NATO absoluutselt kindlasti reageerib, kui ühte või teist liikmesriiki rünnatakse, siin ei ole mitte mingit kahtlust," lausus Tsahkna ning rõhutas, et Eestil on lisaks liidule ka enda kaitsevõime.

Mihkelson: kindlasti need sõnumid toidavad Venemaa narratiivi

Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson (Reformierakond) sõnas samuti, et tegemist pole esimese korraga, kui Ukraina juhtkond räägib, et Baltimaad on järgmised.

"Viibutatakse justkui Euroopa suunas näppu. Et vaadake, et kui meie peaksime kuidagiviisi nõrgemasse positsiooni sattuma või kaotama, siis järgmised olete teie või peaasjalikult siis Balti riigid, mis muidugi ei ole meeldiv ja kindlasti see toidab Venemaa narratiivi, et meie oleme võitjapool, meie ründame, teie olete taganejad ja kaotajad," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on ka ukrainlastega kohtudes teemat tõstatatud ning tema sõnul peaks tõsise ohu puhul liitlased selliseid sõnumeid vahetama omavahel, mitte meedias kära tekitama. Samas jäävad just meedias edastatud sõnumid tihtipeale spekulatsioonide tasemele.

"Zelenski rõhutas, et NATO peaks olema ühtne ja valmis Putini tegudele reageerima.
Ma olen nõus, et mitte ükski inimene ei ole lõhkunud viienda artikli usutavust nii palju, kui USA president Donald Trump, aga ka Ukraina president on seda murendamas," lausus Mihkelson.

Väliskomisjoni juhi sõnul ei tohiks aga Ukraina president kaasa aidata Venemaa jutupunktide levitamisele.

Helme: me oleme ise selle narratiivi loonud

EKRE juhi Martin Helme sõnul ei ole Zelenski sõnumis mitte midagi uut, ent tema sõnul on ka Eesti ise narratiivi loomisesse panustanud.

"Mulle tundub, et nad [diplomaadid] on ise selle narratiivi loonud tegelikult. Meil on olnud alates sellest ajast saadik, kui Ukraina sõda algas ju Reformierakonna keskne sõnum see, et inimesi tuleb hirmust lolliks ajada Venemaa ees ja siis selle hirmu varjus saab tõsta kõiki makse ja sisepoliitilist opositsiooni demoniseerida Kremli käsilasteks," sõnas Helme.

Zelenski eesmärgiks ongi Helme sõnul selliste sõnavõttudega luua hirmufooni, mis paneks liitlasi talle rohkem varustust andma.

"Inimeste lõputu stressi ajamine ja hirmutamine lõpuks enam ei tööta selle nimel, et kõik hakkaksid kontsentreeritumalt tegutsema, et sõjaohtu ära hoida või planeerida paremini, vaid see ongi muutunud retooriliseks lahmimiseks," ütles Helme.