Kuigi rünnakute aktiivsus on Eesti piirkonnas suurenenud, siis kinnitas kolonel, et Eesti õhuruumi nende rünnakute läbiviimiseks sellisel kujul ei kasutata. Juhtumid, kus droonid on Eesti õhuruumi sisenenud, on leidnud aset Vene territooriumilt ning on sageli tingitud sealse õhutõrje tegevusest, mis muudab seadmete lennutrajektoori.

Kiviselg rõhutas, et Eesti ei lase oma territooriumi või õhuruumi kasutada rünnakuteks Venemaa vastu ning ukrainlastele on soovitatud valida rünnakukoridorid nii, et need meie piire ei riivaks. "Oleme soovitanud valida rünnakukoridorid nii, et need ei satuks Eesti õhuruumi, samas on seda täielikult välistada võimatu. Kindlasti on seal mängus ka Vene õhutõrje tegevus, mille tõttu droonid siia satuvad. Samas on selliste olukordade täielik välistamine võimatu ning kõige kindlam viis droonide sattumiseks Eesti territooriumile on Venemaa agressioonisõja lõpetamine, mis kaotaks Ukrainal vajaduse rünnata sihtmärke meie vahetus läheduses," lausus Kiviselg.

Ukraina rünnakud Vene naftataristule on Kiviselja sõnul olnud võrdlemisi edukad, sundides mõlemat mainitud sadamat naftaterminalide liikluse korraks täielikult sulgema. Näiteks Ust-Lugas olid seitsmest naftakaist neli mingis ulatuses rivist väljas või kahjustatud, mis vähendas nafta väljavedu umbes neljandiku võrra varasemast võimsusest.

"Kuna Läänemere kaudu liigub ööpäevas Vene naftat umbes 150 miljoni dollari väärtuses, on tegemist olulise, kuigi tõenäoliselt lühiajalise majandusliku löögiga, sest Venemaa püüab kahjud lähikuu jooksul likvideerida," sõnas Kiviselg.

Efektiivsuse tagab Ukraina droonitööstuse võimekus toota ööpäevas massiliselt erinevaid kaugrünnakuseadmeid, näiteks toodab üksnes firma Firepoint üle 200 drooni ööpäevas. Rünnakute puhul kasutatakse sageli kombineeritud meetodeid, kus peibutustroonid sunnivad Vene õhutõrjet laskemoona kulutama, millele järgnevad lõhkeainega varustatud ründedroonid.

Maismaarindel on droonid muutunud peamiseks relvaks, põhjustades täna juba 70–80 protsenti mõlema poole kaotustest. Kuigi Venemaa üritab initsiatiivi uuesti haarata, eriti põhjasuunal puhvertsooni luues, on nende edenemine olnud aeglane ja suurte ohvritega.

Positiivse trendina tõi Kiviselg välja, et märtsis suutsid ukrainlased alla tulistada 90 protsenti nende territooriumile suunatud õhuründevahenditest. Samuti pärsib Vene vägede tegevust Pokrovski suunal Starlinki side puudumine, mida nad varem droonide juhtimiseks kasutasid.

Ukraina on muutnud ka oma mobiliseerimissüsteemi, saates uued võitlejad täienduseks juba kogenud brigaadidele, mis võimaldab noortel sõduritel vana võitleja käe all oludega tutvuda ja parandab üksuste üldist kvaliteeti.

"Võib öelda, et rinnetel ei ole viimase kahe aasta jooksul väga olulisi muutusi toimunud. Veebruari lõpus ja märtsi alguses õnnestus ukrainlastel haarata initsiatiiv ning vabastada territooriume Vene okupatsiooni alt. Eelmise nädala seisuga võib aga öelda, et venelased on tõenäoliselt initsiatiivi uuesti haaramas. Nad on asunud aktiivsemalt tegutsema põhjasuunal, üritades luua puhvertsooni, millest on Vene poolelt ka pikalt räägitud. Pigem selliseid suuri liikumisi ja üllatusi rindel ei ole," rääkis Kiviselg.

Samas tõi Kiviselg välja venelaste suure kaotuste hulga: iga hõivatud ruutkilomeetri kohta kaotavad nad 150 kuni 200 inimest.

"Positiivsena saab ka märkida, et märtsis võtsid ukrainlased alla 90 protsenti Ukraina territooriumile suunatud õhuründevahenditest, ilma et need oleksid sihtmärgini jõudnud. See on kindlasti väga positiivne," märkis kolonel.