Valitsuskabinet arutas eelmisel nädalal ning nüüdseks on selge, et Eesti ei võta üle palkade läbipaistvuse direktiivi, mis peaks vähendama soolist palgalõhet. Valitsus otsustas seda mitte teha, põhjendades otsust ettevõtjate halduskoormuse kasvuga. Teie jaoks on see põhjendus pädev?

Kes vähegi tänapäeval arvutit kasutada oskab, sellele ei tuleks sellest küll suurt tööd juurde. Minu meelest on see kaugenemine Euroopa ühistest väärtustest. Oleme olnud üsna kriitilised Ungari suhtes, aga samas astume nüüd ise samasugust tagurlikku jalga.

Selle ettepaneku mõte on päris lihtne: võrdse töö eest võrdne palk. Töötasu ei peaks sõltuma soost, vaid tööpanusest. Mulle näib, et see võiks olla vastuvõetav kriteerium ka tööandjatele, sest see motiveerib töötajaid ja loob õiglasema töökeskkonna. Sinu palk ei sõltu sinu soost, vaid panusest.

Eestile on see eriti oluline, kuna meil ei ole palju tugevaid ametiühinguid ja töötaja on üsna kaitsetus positsioonis. Direktiivi alusel oleks töötajal õigus uurida, kui suur tema töötasu olema hakkab – see võiks olla elementaarne töökultuuri osa 21. sajandil.

Ja samas ei tohi direktiivi järgi ka tööandja küsida, mis oli töötaja eelmine palk.

Jah. Kui me soovime isikuandmeid hoida, siis võiksime väärtustada ka seda poolt. Töötaja on töösuhtes alati kaitsetumas positsioonis ja mõnes mõttes on see muudatus kingitus nõrgemale – või õigemini, see muudab töösuhte natukene võrdsemaks.

Eestis on viimasel ajal tööandjate keskliit muutunud väga tugevaks lobigrupiks, kes paljusid otsuseid valideerib või ei valideeri…

Olen sellega päri. Oleme näinud, kuidas miinimumpalga läbirääkimised seisid suuresti just tööandjate keskliidu taga. Tundub, et peaaegu kiuslikult ei leitud aega dokumentide läbivaatamiseks ja aruteludeks. Aeg oleks naasta euroopalike väärtuste juurde.

Miks teie arvates nii valitsus kui ka tööandjad selle direktiiviga nõustuda ei taha?

Selle taga on tuleva aasta riigikogu valimised. Ilmselt käib võitlus selle nimel, kes on kõige parempoolsem erakond, ning ühtlasi on lootus saada ettevõtjatelt lisarahastust.

Teisalt näib mulle, et see on lihtsalt rumalus. Motiveeritud töötaja on parim investeering ning kui inimene teab, et teda koheldakse lugupidavalt ja teda ei diskrimineerita, siis tema tööviljakus kasvab.

Ilmselt sotsiaaldemokraadid seda asja niimoodi ei jäta?

Kahtlemata. Ma usun, et ka feministlikud organisatsioonid ja ametiühingud liituvad protestidega, kui neid peaks vaja minema.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et valitsus ei ole oma otsusest teavitanud isegi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku. Millest see räägib?

See räägib sellest, et neid teemasid ei võeta enam tõsiselt. Võib-olla peetakse seda isegi naeruväärseks, et naised arvavad, et nad võiksid saada meestega ühesuurust palka.