"Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidus suurimate seas ning see pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Sooline palgalõhe on näidik meie majanduse nõrkusest, mitte tugevusest. Palkade läbipaistvuse direktiivis on pakutud mitmeid meetmeid, mis oleksid põhjendamatute palgaerinevuste kaotamisel olulised. Näiteks keeld küsida tööle kandideerijalt tema eelmise palga kohta või kohustus avaldada pakutav palganumber juba töökuulutuses," sõnas Kristina Kallas.

Kallase sõnul tuleb need meetmed üle võtta ja selle otsuse on valitsus ka juba teinud. 

"Täna on palju räägitud direktiivis pakutud meetmetest, mis võivad meie ettevõtetele tuua kaasa halduskoormuse tõusu. Tegelikult on suurt osa neist andmetest juba praegu võimalik lihtsa vaevaga meie infosüsteemidest esitada ja ettevõtetele lisaks kohustusi ei teki. Meil on Eestis piisavalt andmeid palgalõhe kohta. Samuti on Eestil juba täidetud mitmed teised dokumendist tulenevad suunised, mis käivad monitooringuasutuste või kaebuste lahendamise kohta," osutas Kallas.

"Eesti positsioon palkade läbipaistvuse direktiivi suhtes on suunatud palgalõhe probleemi lahendamisele, rääkides komisjoniga läbi halduskoormuse tõusu aspektid ja ma usun, et see on vastuvõetav ka Euroopa Komisjonile," lõpetas Eesti 200 esimees.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles varem neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti 200 toetab võrdse palga direktiivi tagasilükkamist, sest tegu on ideoloogilise käskude-keeldude direktiiviga.

Tsahkna ütles, et ta tunnustab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldot ja kogu valitsust, et vastuseis Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nii selgelt välja öeldi.

"See on tõesti üks väga konkreetseid kohti, kus me peame ütlema, et see, mis Brüsselist tuleb, see meile ei sobi. Tegu on ikkagi väga selgelt ideoloogilise ja ülereguleeriva käskude-keeldude direktiiviga, mis, ma olen kindel, ei pruugi absoluutselt viia sellele tulemusele, millest räägitakse, vaid võib-olla hoopis suretab välja ettevõtlust," lausus Tsahkna.

ERR kirjutas, et Eesti valitsus taotleb Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumise edasilükkamist kahe aasta võrra ning selle ümbertegemist.