Tsahkna ütles, et ta tunnustab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldot ja kogu valitsust, et vastuseis Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nii selgelt välja öeldi.

"See on tõesti üks väga konkreetseid kohti, kus me peame ütlema, et see, mis Brüsselist tuleb, see meile ei sobi. Tegu on ikkagi väga selgelt ideoloogilise ja ülereguleeriva käskude-keeldude direktiiviga, mis, ma olen kindel, ei pruugi absoluutselt viia sellele tulemusele, millest räägitakse, vaid võib-olla hoopis suretab välja ettevõtlust," lausus Tsahkna.

ERR kirjutas, et Eesti valitsus taotleb Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumise edasilükkamist kahe aasta võrra ning selle ümbertegemist. Keldo sõnul suurendab direktiiv ettevõtjate halduskoormust.

Tsahkna märkis, et direktiivi näol on tegu on Euroopa sotsiaaldemokraatide valimiskampaaniaga.

"Oleme ausad, see oli osa ka üleeuroopalisest Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniast. Nii et ma arvan, et selle kampaaniaga Eesti valitsus kindlasti kaasa ei tohi minna," märkis ta.

"Ma tean seda, et ka Eesti sotsid nüüd löövad lokku sel teemal, aga meile on tähtis see, et meie ühiskond ei oleks ülereguleeritud, meie ühiskonda ei juhitaks keeldude ja käskudega, et meil oleks ettevõtlusvabadus ja inimeste vabadus, aga samal ajal me peame just teadlikkust tõstma, seisma ka nõrgemate eest ja seda me kindlasti kavatseme teha," lausus Tsahkna.

Tsahkna lisas, et Eesti pole Euroopa Liidus ainuke riik, kes direktiivi ülevõtmisele vastu seisab.

"Ka Rootsi, niivõrd kui mina tean, kes on meie jaoks olnud üks etalon, kuidas võrdselt kõiki koheldakse, ei ole selle direktiiviga rahul," ütles ta.

Daniel Kõiv: orbanistliku EKREIKE vastu ei saa neilt jutupunkte üle võttes

Daniel Kõiv, kes on Eesti 200 esimehe Kristina Kallase nõunik haridus- ja teadusministeeriumis, oli aga valitsuse otsuse suhtes kriitiline ning nimetas seda lühinägelikuks ja valeks otsuseks.

"Orbanistliku EKREIKE vastu ei saa võidelda neilt jutupunkte üle võttes ja sarnaseid võtteid kasutades. Veel vähem püüdes nende maailmavaatega samastuda, et "ettevõtluse konkurentsivõime" jutuga neilt valijaid üle võita. Väärtuspõhisust ja tegelikku liberaalsust napib. Nii Eestis kui ka maailmas tervikuna. Ja siis imestame, miks liberaalne valija pettunud on ja avalikus ruumis aina passiivsemaks muutub," lausus Kõiv.

Läänemets: Reformierakond taandub suurte sammudega euroopalikest väärtustest

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets märkis, et Reformierakond taandub suurte sammudega euroopalikest väärtustest.

"Eestis on sooline palgalõhe endiselt Euroopa suurimate seas. See tähendab, et naised saavad sarnastel ametikohtadel võrreldes meestega väiksemat palka. See tähendab tulevikus väiksemat pensionit, väiksemat haigushüvitist jne. Kuna aga Eestis on naistel tihti suurem roll lastega tegelemisel, vähendab naiste madalam turvatunne ka sündivust," lausus ta.

"Omaette muutus on ka asjaolu, et Reformierakond on nõus enne raiskama maksumaksja raha trahvide maksmisele kui naiste võrdsemate võimaluste eest seista," lisas ta.

Läänemetsa prognoosis, et liberaalsetes väärtustes tagasiminek kinnistab Reformierakonna väikeparteiks riigikogus pärast valimisi. 

"Uue valitsuse moodustamisel vajavad aga sotsiaaldemokraadid laiemat valikut, kui peamiselt konservatiivsed erakonnad, et valitsust moodustada," märkis ta.

Võrdõigusvolinik ja tööandjate keskliit jäävad eriarvamusele

Võrdõigusvolinik Christian Veske leidis aga, et pehmematest meetmetest ei piisa.

"Need pehmemad meetmed - räägime tööandjatega või räägime inimestega, et sellest lihtsalt ei piisa. Mõnikord on vaja teha see järgmine samm ka. Ja samamoodi peaks ka Eesti olema selleks valmis," selgitas Veske.

Direktiivis on näiteks, et kui samaväärset tööd tegevate meeste ja naiste keskmine palgaerinevus on suurem kui viis protsenti peab ettevõte läbi viima põhjaliku analüüsi ja vead parandama. Suuremates ettevõtetes on vaja luua ka struktureeritud palgatabelid. Tööandjate keskliidu hinnangul on valitsuse otsus õige.

"Tuua välja erinevate ametite võrdsuse momente on tegelikult mingi hetk päris keerukas. Ettevõttes töötavate inimeste arv – kui see algab 100 inimesest, siis see mõjutab väga paljusid ettevõtteid Tööandjate keskliit toetab seda teemat üldiselt aga me ei peaks minema läbi sellise bürokraatia ja halduskoormuse kasvu," leidis liidu juht Ain Käpp.

Võrdse palga direktiivina tuntud dokumendis on mitu punkti, mis peaks aitama kaasa töötajate palgavõrdsusele. Näiteks peavad ettevõtted avaldama pakutava palga vahemiku juba töökuulutuses või teatama selle enne esimest intervjuud. Tööandja ei tohi enam küsida kandidaadilt tema praegust palka, mis tähendab, et inimene ei pea enam "kaasas kandma" oma ajalooliselt madalat palgataset.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on tänavu 7. juuni.