Eesti seisab silmitsi kriitilise tähtajaga: 7. juuniks 2026 peaks riik oma seadustesse üle võtma EL-i direktiivi 2023/970 ehk palkade läbipaistvuse direktiivi. Vastavad seadusmuudatused on ka osaliselt riigikogu menetluses.

Ka võrdse palga direktiivina tuntud dokumendis on mitu punkti, mis peaks aitama kaasa töötajate palgavõrdusele. Näiteks peavad ettevõtted  avaldama pakutava palga vahemiku juba töökuulutuses või teatama selle enne esimest intervjuud.

Tööandja ei tohi enam küsida kandidaadilt tema praegust palka, mis tähendab, et inimene ei pea enam "kaasas kandma" oma ajalooliselt madalat palgataset.

Kui samaväärset tööd tegevate meeste ja naiste keskmine palgaerinevus on suurem kui viis protsenti ja seda ei saa põhjendada objektiivselt (nt kogemus, haridus), peab ettevõte koostöös töötajate esindajatega läbi viima põhjaliku analüüsi ja vead parandama. Suuremates ettevõtetes on vaja luua ka struktureeritud palgatabelid.

Valitsus otsustas öelda võrdse palga direktiivile ei

Valitsuskabinet arutas eelmisel nädalal direktiivi ülevõtmist ning langetas põhimõttelise otsuse, et taotletakse selle direktiivi edasilükkamist ja muutmist.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) selgitas valitsuse  hoiakut vajadusega kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. "Meie jaoks on põhimõtteline probleem see, kuidas direktiiv palkade läbipaistvust ette näeb – see suurendab kahjuks ettevõtjate halduskoormust," selgitas Keldo.

Ministri sõnul pole taganetud eesmärgist, et naiste ja meeste palgatase oleks võimalikult ühtlane, kuid pigem tuleb panustada ettevõtjate ja töötajate seas selgitustööle.

Sotsid: valitsuse jutt ei ole veenev

SDE naiskogu president Karin Paulus ei usu valitsuse jutte halduskoormuse kasvust. Tema hinnangul on tegu mugavusargumendiga, et meeldida mõjukatele tööandjate lobigruppidele ja kindlustada erakondade rahastus enne valimisi.

"Kes vähegi tänapäeval arvutit kasutada oskab, sellele ei tuleks sellest küll suurt tööd juurde. Minu meelest on see kaugenemine Euroopa ühistest väärtustest. Oleme olnud üsna kriitilised Ungari suhtes, aga samas astume nüüd ise samasugust tagurlikku jalga," rõhutas  Paulus.

Keldo väitis, et palk peaks jääma vaba turu ja läbirääkimiste pärusmaaks. "Ma ei arva, et riik peaks igat detaili ette kirjutama. Palk lepitakse kokku läbirääkimistel – millise tasuga on inimene valmis tulema ja tööandja teda võtma," lausus minister.

Paulus osutab valupunktile: Eestis on Euroopa üks suuremaid soolisi palgalõhesid ning ametiühingute nõrkus jätab töötaja tööandjaga silmitsi seistes väga haavatavasse positsiooni. Tema sõnul on direktiiv "kingitus nõrgemale", mis lõpetaks olukorra, kus tööandja saab kasu töötaja teadmatusest.

Mis saab edasi ja kui suured trahvid on soolas?

Keldo julgus jätta kohustuslik direktiiv üle võtmata tugineb lootusele, et Euroopa Komisjoni uus koosseis on varasemast vastuvõtlikum argumentidele, mis puudutavad ettevõtlusvabadust ja konkurentsivõimet.

"Olen juba isiklikult vastava töövolinikuga kohtunud ja saadan talle ka kirja," selgitas minister oma tulevasi samme. Tema peamine eesmärk on saavutada direktiivi jõustumise tähtaegade edasilükkamine vähemalt mõne aasta võrra.

Praegune Eesti valitsusliit  ei ole selles võitluses päris üksi. Üsna sarnasel positsioonil on ka Rootsi, kes soovib samuti direktiivi "lahti võtta" ja tingimusi leevendada. Samas tunnistas Keldo, et Rootsis on erinevalt Eestist väga rangelt soolised küsimused siseriiklikesse palgakokkulepetesse sisse kirjutatud.

Valitsus on pigem valmis maksma Euroopa Komisjoni määratud trahve kui panema ettevõtjatele kohustuse, mis neelaks miljoneid eurosid ja tuhandeid töötunde.

"Kui olukord peaks tõesti jõudma trahvini, siis on summat raske prognoosida, aga see on kindlasti väiksem kui kulu, mis tekiks direktiivi praegusel kujul ülevõtmisest. See tähendaks ettevõtlussektorile tohutut kulu läbi töötundide ja halduskoormuse," märkis Keldo.

Karin Paulus kinnitas, et sotsiaaldemokraadid, feministlikud organisatsioonid ja ametiühingud ei kavatse teemat maha matta ning vajadusel ollakse valmis ka suuremateks protestideks.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske on praegu puhkusel. Minister Keldo tunnistas, et Vesket ei ole teavitatud valitsuse plaanidest jätta direktiiv üle võtmata. Vesket ei saanud puhkuselt kätte ka ERR -i uudistetoimetus.

Karin Paulus märkis, et võrdse kohtlemise volinikust möödaminek näitab valitsuse suhtumist. "See räägib sellest, et neid teemasid ei võeta enam tõsiselt. Võib-olla peetakse seda isegi naeruväärseks, et naised arvavad, et nad võiksid saada meestega ühesuurust palka," nentis Paulus.