Usaldus valitsuse (36 protsenti) ja riigikogu (34 protsenti) vastu on püsinud võrreldes detsembriga stabiilsena, teatas riigikantselei. Märkimisväärselt on kasvanud usaldus presidendi vastu, ulatudes 76 protsendini – see on viimase kolme aasta kõrgeim tulemus. Samuti on tõusnud usaldus Euroopa Liidu (48 protsendilt 53 protsendile) ja ERR-i vastu (61 protsendilt 66 protsendile).

Taastumas on eelmisel aastal palju kõikunud kuuluvustunne Eesti ühiskonda, tõustes detsembriga võrreldes 76 protsendilt 82 protsendile. Kasv on toimunud nii eestlaste (+5 protsendipunkti) kui ka muust rahvusest elanike seas (+7 protsendipunkti).

Toetus Eesti kuulumisele NATO-sse püsib stabiilselt kõrgena: 77 protsenti elanikest kindlasti või pigem toetab ühendusse kuulumist. Võrreldes detsembriga on see näitaja veidi tõusnud muust rahvusest elanike seas, kellest 52 protsenti toetab Eesti kuulumist NATO-sse.

Kõrge püsib ka hukkamõist Venemaa sõjategevusele Ukrainas – 81 protsenti elanikest mõistab selle hukka. Pisut on kasvanud elanike toetus Venemaa vastastele sanktsioonidele, kus 56 protsenti elanikest toetab sanktsioone isegi, kui see toob kaasa energia- ja toiduhindade märgatava tõusu.

Samas näitab uuring, et inimeste turvatunne on kahanenud. "Tõenäoliselt globaalsete sündmuste tõttu on kasvanud elanike ärevustunne 34 protsendilt detsembris 39 protsendile märtsis ning vaid 38 protsenti vastanutest leiab, et Eesti riik võib end turvaliselt tunda – tegemist on viimase kolme aasta madalaima näitajaga," seisab riigikantselei kokkuvõttes. Siinkohal toob riigikantselei välja, et uuring viidi läbi enne viimaste nädalate drooniintsidente.

Suurenenud kütusehinnad väljenduvad ka uuringu tulemustes, mille kohaselt on eriti kasvanud mure energia varustuskindluse pärast – kui detsembris tundis elektri või muude energiaressursside puuduse pärast muret 58 protsenti vastanutest, siis märtsis juba 71 protsenti.

Eesti elanike majanduslik kindlustunne ja eluga rahulolu on püsinud võrreldes detsembriga muutumatuna.

Uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi Emor 16.–23. märtsil. Seireuuringu eesmärk on kaardistada elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel teemadel, sealhulgas majanduslik toimetulek, turvatunne, usaldus riigiinstitutsioonide vastu ja rahvusvaheline julgeolek.

Uuringuid on riigikantselei tellinud regulaarselt alates 2022. aastast.