Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus (usaldan täielikult + pigem usaldan) kasvas kõigi vastajate seas mullu detsembri 61 protsendilt tänavu märtsis tehtud küsitluses 66 protsendile.

ERR-i ei usalda (pigem ei usalda + üldse ei usalda) 27 protsenti. Mullu detsembris oli ERR-i mitteusaldavate inimeste osakaal 29 protsenti.

ERR-i usaldusväärsus on väga kõrge eestlastest vastajate seas: 75 protsenti eestlastest usaldab rahvusringhäälingut. Muust rahvusest vastajatest usaldab ERR-i 48 protsenti.

Samas on ERR-i usaldusväärsus kasvanud mõlemas vastajarühmas. Mullu detsembris usaldas eestlastest vastajatest ERR-i 71 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 41 protsenti.

Vanuserühmadest on ERR-i usaldusväärsus väga kõrge vanuserühmades 15-24 aastat (76 protsenti) ja vanuserühmas 75+ (samuti 76 protsenti). Üldtoetusest on usaldus kõrgem ka vanuserühmades 25-34 eluaastat.

Veidi madalam on usaldus vanuserühmades 35-49 ja 65-74 (mõlemas 62 protsenti). Üldtoetusega sisuliselt sama on ERR-i usaldusväärsus vanuserühmas 50-64 eluaastat (65 protsenti).

ERR-i usaldusväärsus on kõrgem neis piirkondades, kus on suurem eestlaste osakaal rahvastikust. Kõige kõrgem on usaldusväärsus Põhja-Eesti elanike seas (81 protsenti). Üldtoetusest kõrgem ka Lõuna-Eestis (73 protsenti), Lääne-Eestis (69 protsenti) ja Kesk-Eestis (68 protsenti).

Üldnumbrist madalam on usaldusväärsus Tallinnas (59 protsenti) ja Kirde-Eestis (53 protsenti). Samas on mõlemas piirkonnas, eriti Tallinnas ERR-i usaldusväärsus võrreldes detsembriga kasvanud. Detsembris oli Tallinna elanike seas ERR-i usaldajaid 52 protsenti ja Kirde-Eestis 50 protsenti.

ERR-i usaldusväärsus kasvab ka inimeste hariduse ja sissetulekute kasvuga.

Kõige olulisem uudisteallikas on Eesti uudisteportaalid

Riigikantselei tellitud Emori uuringust selgus ka, et Eesti inimesed peavad kõige olulisemaks infoallikaks uudiste ja teadmiste hankimisel Eesti uudisteportaale internetis eesti või vene keeles. Sel seisukohal oli 54 protsenti vastajatest.

Teisel kohal uudiste allikana on eestikeelsed telekanalid 44 protsendiga ja kolmandal sotsiaalmeedia 38 protsendiga. Raadiot peab oluliseks uudisteallikaks 28 protsenti.

Järgnevad suhtlemine sõprade ja tuttavatega (20 protsenti), välismaised meediakanalid (20 protsenti), üleriigilised päeva- ja nädalalehed (11 protsenti), venekeelsed Eesti telekanalid (10 protsenti), kohalikud ajalehed (seitse protsenti), erakondade infoportaalid (kolm protsenti), Venemaa uudisteportaalid (kaks protsenti) ja Venemaa telekanalid (kaks protsenti).

Kui võrrelda uudisteallikate olulisust pool aastat tagasi tehtud küsitlusega, on Eesti uudisteportaalide tähtsus jäänud samaks. Veidi on kasvanud sotsiaalmeedia ja välismaiste meediakanalite tähtsus. Langenud on aga Eesti telekanalite ja raadiojaamade tähtsus.

Uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi Emor 16.–23. märtsil. Uuringule vastas 1637 inimest veebi- ja telefoni teel. Seireuuringu eesmärk oli kaardistada elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel. Uuringuid on riigikantselei tellinud regulaarselt alates 2022. aastast.