Kui liita kokku toetan täielikult + pigem toetan vastused, toetas rohepöörde läbiviimist märtsikuises uuringus 35 protsenti vastanutest. Sealjuures oli eestlastest vastajate seas toetus rohepöörde läbiviimisele kõrgem (39 protsenti) kui muust rahvusest vastajate seas (26 protsenti).

54 protsenti vastas, et nad ei toeta rohepöörde läbiviimist ning 11 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.

Toetus rohepöördele on poole aastaga vähenenud, sest eelmise aasta septembris tehtud uuringus oli toetus rohepöörde läbiviimisele kõigi vastajate seas 45 protsenti. Sealjuures eestlastest vastajate seas 50 protsenti ja muust rahvusest vastajate seas 35 protsenti. Ehk langus on toimunud mõlemas vastajarühmas.

Rohepöörde mõjud jäävad arusaamatuks

Riigikantselei tellitud uuringust selgus ka, et kasvanud on nende inimeste hulk, kes leiavad, et nende jaoks ei ole selge, millised muutused majanduses ja ühiskonnaelus laiemalt rohepöördega kaasnevad.

Kui liita kokku pigem ei ole selge + ei ole üldse selge vastused, vastas 55 protsenti, et neile pole selged, millised muutused majanduses ja ühiskonnaelus laiemalt rohepöördega kaasnevad.

41 protsenti vastas, et nende jaoks on muutused selged (pigem + täielikult selge). Sealjuures oldi muust rahvusest vastajate seas sellisel seisukohal veidi enam (43 protsenti) kui eestlastest vastajate seas (40 protsenti).

Ajas on nende hulk, kellele rohepöördega kaasnevad muutused on selged, vähenenud. Kui värskes uuringus oli sel seisukohal 41 protsenti, siis mullu septembris 45 protsenti.

Eesti inimesed peavad elurikkust oluliseks

Samas on kõrge nende vastajate osakaal, kes peavad elurikkust oluliseks. Kui liita kokku täiesti nõus + pigem nõus vastused, pidas elurikkust oluliseks 76 protsenti vastajatest.

52 protsenti leidis, et nad oskavad põhjendada, miks on elurikkuse seisundi parandamine ühiskonnale vajalik

43 protsenti vastajatest leidis, et elurikkus on Eestis ohustatud. Pea sama palju, 40 protsenti oli neid, kes olid vastupidisel seisukohal. Märkimisväärne oli ka nende vastajate osakaal (17 protsenti), kes ei osanud oma seisukohta avaldada.

Uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi Emor 16.–23. märtsil. Uuringule vastas 1637 inimest veebi- ja telefoni teel. Seireuuringu eesmärk oli kaardistada elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel. Uuringuid on riigikantselei tellinud regulaarselt alates 2022. aastast.