Usaldus presidendi vastu kerkis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele
Presidendi institutsiooni usaldusväärsus tõusis märtsis 76 protsendini, mis on viimase kolme aasta kõrgeim tulemus. Riigikantselei tellitud Emori üle-eestilisest uuringust selgus, et presidendi toetus kerkis nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate seas.
Eelmises, mullu detsembris tehtud uuringus usaldas (pigem usaldan + täielikult usaldan) presidenti 71 protsenti vastanutest.
Presidenti ei usalda 18 protsenti Eesti elanikest, kuus protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Eestlastest vastajatest usaldab presidenti 81 protsenti (detsembris 76 protsenti) ning muust rahvusest vastajatest 65 protsenti (detsembris 58 protsenti).
Presidendi usaldusväärsus on mõnevõrra kõrgem naiste (79 protsenti) ja veidi madalam meeste seas (72 protsenti).
Presidendi usaldusväärsus on üldnumbrist kõrgem eakamates vanuserühmades – vanuserühmas 75 on usaldusväärsus 89 protsenti ja vanuserühmas 65-74 eluaastat on see 82 protsenti. Samuti kõige noorem vanuserühmas (15-24 aastat), kus presidenti usaldab 77 protsenti.
Piirkondadest on presidendi usaldusväärsus väga kõrge Lõuna-Eestis (83 protsenti), Kesk-Eestis (80 protsenti) ja Põhja-Eestis (76 protsenti) ning madalam Kirde-Eestis (69 protsenti).
Eesti president on alates 11. oktoobrist 2021 Alar Karis. Tema esimene ametiaeg lõpeb sel sügisel. Kas ta kandideerib ka teiseks ametiajaks septembris toimuvatel valimistel, ei ole veel teada.
Uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi Emor 16.–23. märtsil. Uuringule vastas 1637 inimest veebi- ja telefoni teel. Seireuuringu eesmärk oli kaardistada elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel. Uuringuid on riigikantselei tellinud regulaarselt alates 2022. aastast.
Toimetaja: Urmet Kook
