USA president Donald Trump rõhutas möödunud nädalal, et kaalub võimalust oma riik NATO-st välja viia. Trump on solvunud, aga ka üllatunud, et Euroopa Iraani ründamisega üldse kaasa ei ole tahtnud tulla.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia rõhutavad, et NATO on mõeldud kollektiivkaitseks ja avantüür Iraanis seda ei ole.

"Tuletan teile meelde, mida NATO endast kujutab. See on sõjaline liit, mis tegeleb Euro-Atlandi piirkonna territooriumide julgeolekuga. Selle eesmärk ei ole läbi viia operatsiooni Hormuzi väinas, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Me peame seda meeles pidama," ütles Prantsusmaa asekaitseminister Alice Rufo.

Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius lisas, et NATO on alliansi territooriumi kaitseliit. "Oleme seda viimastel päevadel ja nädalatel korduvalt rõhutanud ning me tahaksime tegelikult tööd teha palju objektiivsema arutelu nimel. Sest nagu ma ütlesin, sellised agitatsioonispiraalid ei aita NATO-t," sõnas Kornelius.

Ometi on NATO oma ajaloos osalenud operatsioonides, mis pole kollektiivkaitse. Näiteks aastal 1999 pommitati Kosovos, et takistada etnilise puhastuse läbiviimist.

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ütles, et Kosovo on hea näide. "NATO on olnud mitmel rahvusvahelisel operatsioonil. Kosovo on hea näide, aga ka näiteks Afganistan, sest kuigi jutt oli artikli viis käivitamisest, siis kitsalt võttes see järgmine operatsioon, Afganistani operatsioon, põhines NATO otsusel, aga ei olnud otseselt artikkel viis," rääkis Luik.

Ka USA-ga erisuhetes olev Suurbritannia jäi Iraani küsimuses Ühendriikidest eemale.

"Olenemata survest mulle ja teistele, olenemata mürast, tegutsen ma kõigis oma otsustes Briti rahvuslikes huvides. Ja seepärast olen ma selle väga selgelt välja öelnud, et see pole meie sõda ja me ei lase ennast sellesse tõmmata," sõnas Suurbritannia peaminister Keir Starmer.

Aga ka näiteks poliitilistes tõmbetuultes Bulgaaria, kus toimuvad tuleval nädalal taas ennetähtaegsed valimised, mis on kaheksandad valimised viimase nelja aasta jooksul, ütleb samuti otse välja, et nad ei taha lisariske.

"Iraani poolele on öeldud ja seda selgitatakse ka edaspidi väga selgelt ja me kõik teame seda, et Bulgaaria ei ole selles sõjas," ütles Bulgaaria asevälisminister Marin Raikov.

Jüri Luige hinnangul oleks Euroopal targem teravast retoorikast hoiduda.

"Näiteks mulle ei meeldi see lause, et see ei ole meie sõda. Võib vaadelda igatpidi, kelle sõda see siis on, aga seda ekstra alla kriipsutada on ka asjatu lähenemine. Kõige lihtsam, mida ka Eesti on öelnud ja mis on kohane igale liitlasele öelda, et me oleme valmis abistama, me oleme kuulnud oma liitlase soovi," ütles Luik.

Praegu niikuinii keegi oma laevu sõjatsooni ei saada.

"Ükski riik sinna oma laevu ei saada, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid. Kui Euroopa saadaks praegu oma laevad Hormuzi väina, siis ameeriklased peaksid tegelema põhiliselt sellega, et kaitsta neid laevu," lisas Luik.

Aga USA president Donald Trump on solvunud ja raevus.

"Siis helistan Prantsusmaale, Macronile, keda tema naine kohtleb äärmiselt halvasti ja kes ikka veel paraneb paremlõuahaagist, ja ütlesin talle: Emmanuel, meil oleks vaja abi Pärsia lahe piirkonnas, kuigi me püstitame rekordeid ja teeme lõpu halbadele inimestele ning teeme lõpu ballistilistele rakettidele, me vajaksime abi, kui võimalik. Kas te saaksite palun kohe laevu saata? Ei, ei, ei, me ei saa seda teha. Ma tegelikult küsisin ka Suurbritannialt, kes peaks olema meie parim sõber. Nende kuningas tuleb siia kahe nädala pärast. Ta on tore mees. Kuningas Charles. Aga nad peaks olema meie parimad sõbrad. Aga nad ei olnud meie parimad sõbrad. Ma ütlesin: teil on kaks vana katkist lennukikandjat. Kas te saaksite need siia saata? Oh, ma pean oma meeskonnalt küsima. Ma ütlesin: teie olete ju peaminister. Te ei pea... Ei, ei ei, ma pean oma meekonnalt küsima, president," rääkis Trump.

USA president lubab kaaluda võimalust oma riik NATO-st välja viia. Jüri Luik seda ei usu.

"Mina ei usu mingit NATO-st väljaastumist. Sellel on väga palju erinevaid poliitilisi põhjuseid, miks NATO-st väljaastumine on ülimalt keeruline. Tegelikult kui mõtlema hakata, siis Ameerika Ühendriikidele on NATO liikmelisus olnud väga kasulik," sõnas Luik.

Kas tegemist on Atlandi Alliansi kõige raskema sisetüliga?

"Võib-olla kõige keerulisem oli 1956-nda aasta Suessi kriis, kus mäng oli täpselt vastupidine - Prantsusmaa ja Inglismaa läksid sõtta, aga Ameerika Ühendriigid astusid tagant ära ja nõudsid, et Prantsusmaa ja Inglismaa kohe selle sõja lõpetaksid," lausus Luik.