"Ameerika Ühendriigid uurivad ja vaatavad läbi vägede võimalikku vähendamist Saksamaal ning otsus langetatakse lühikese aja jooksul," kirjutas Trump ühismeediakanalis Truth Social tehtud postituses.

Trump on kritiseerinud Saksamaad ja teisi NATO liitlasi selle eest, et nad ei saada oma sõjalaevu Pärsia lahe piirkonda appi avama Hormuzi väina, mis on laevaliiklusele suletud pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril õhurünnakuid Iraanile.

Esmaspäeval tekitas Valges Majas täiendavat pahameelt Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kes ütles, et Iraan alandab USA-d ja et USA administratsioonil pole veenvat strateegiat sõja lõpetamiseks.

Trump vastas järgmisel päeval Merzile rünnakuga, kirjutades, et Saksamaa juht arvab, et Iraanil on okei omada tuumarelva. See argument on üks tema alustatud sõja põhjendusi.

Merz ütles kolmapäeval, et suhted Trumpiga on head, hoolimata sõja ümber tekkinud tülist.

Valge Maja keeldus Trumpi postitust väljaandele Politico lähemalt kommenteerimast. Saksamaa saatkond ja NATO ei vastanud kommentaaritaotlustele.

Valge Maja kõrge ametnik on varasemalt Reutersile öelnud, et Trump on arutanud võimalust viia osa USA vägesid Euroopast ära.

USA kaitseväe andmekeskuse (DMDC) andmetel oli Ühendriikidel 2025. aasta detsembri seisuga veidi üle 68 000 tegevteenistuses oleva sõjaväelase, kes olid määratud alaliselt teenima baasidesse Euroopas. Rohkem kui pool neist – umbes 36 400 – asuvad Saksamaal. Samas on see on vaid murdosa 250 000 USA sõdurist, kes asusid seal 1985. aastal enne Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu.

Ekspertide hinnangul oleks USA vägede suurem väljaviimine Euroopast tõsine löök piirkonna julgeolekule ja NATO ühtsusele. Kuigi Trump on varem ähvardanud NATO-st lahkuda, peavad analüütikud seda endiselt vähetõenäoliseks. Pigem usutakse, et Valge Maja jätkab liitlaste survestamist.

Möödunud nädalal ilmusid meedias teated, et Pentagon kaalub võimalusi survestada NATO liikmesriike, kes ei ole toetanud ameeriklaste tegevust Iraanis. Erilist kriitikat pälvis seejuures Hispaania. Kohaliku meedia teatel arutasid ameeriklased varianti, kuidas peatada hispaanlaste liikmelisus alliansis.

Analüütikute sõnul võib vägede vähendamine olla üks viis, kuidas Valge Maja alliansile survet avaldab, ilma NATO-st ametlikult lahkumata.

Vägede äraviimine tekitaks probleeme

Ameerika vägede äkiline lahkumine Saksamaalt oleks täis poliitilisi ja logistilisi väljakutseid, tõdes Politico.

Saksamaal asub ka USA Euroopa väejuhatus ning Euroopas oleks raske leida teist asukohta, kus baasid oleksid piisavalt suured Ameerika vägede vastuvõtmiseks, kuigi Rumeenia ja Poola on väljendanud huvi täiendavate USA vägede vastuvõtmiseks, märkis Politico.

See samm võib häirida ka USA keskpika perioodi kaitseplaane, kuna USA kavatseb järgmiseks aastaks paigutada Saksamaale ka pikamaaraketid Tomahawk. Berliin on taotlenud ka keskmaarakette Typhoon.

Samuti ei meeldiks vägede vähendamine Saksamaal kongressile, mille vabariiklastest juhtivliikmed kritiseerisid Trumpi otsust viia eelmise aasta lõpus Rumeeniast välja 1000 USA sõdurit ilma kongressiga konsulteerimata.

USA vägede paigutamise piiramise samm Saksamaale võib samuti põrkuda seaduseelnõuga, mis piirab vägede väljaviimist Euroopast.

Kaitseminister Pete Hegseth annab neljapäeval senati relvajõudude komitee ees tunnistusi Pentagoni uue 1,5 triljoni dollari suuruse eelarve kohta, kus ilmselt võib tõstatuda ka küsimus välismaal paiknevatest USA vägedest.

Madalama tasandi juhi räägivad heast koostööst

Trumpi postitus ilmus mõni tund pärast seda, kui Saksamaa relvajõudude juht, kindral Carsten Breuer kohtus kolmapäeval USA sõjaministeeriumi poliitikaküsimuste aseministri Elbridge Colby ja teiste kõrgete USA kaitseametnikega, et arutada oma riigi sõjalist strateegiat, mis esmakordselt pärast Teist maailmasõda keskendub tegutsemisele ka väljaspool NATO-t .

Colby kiitis eelmisel nädalal avaldatud X-i postitustes Saksa dokumenti, mis sätestab Berliini eesmärgi saada Euroopa suurimaks tavaväeks, öeldes, et see näitab selget teed edasi.

"President Trump on õigesti öelnud, et Euroopa peab tegutsema ja NATO ei tohi enam olla pabertiiger," ütles Colby X-is. "Saksamaa võtab nüüd selles juhtrolli. Pärast aastaid kestnud desarmeerimist asus Berliin tegutsema," lisas ta.

Breuer ütles Washingtonis ajakirjanikele, et Colby avaldas suurt tunnustust Saksamaa sõjalisele strateegiale ja püüdlustele võtta NATO-s suurem roll ning rahalisele pühendumusele selle eesmärgi saavutamiseks.

Breuer ei andnud märku, et USA ametnikud oleksid arutanud USA vägede vähendamise väljavaadet Saksamaal.

Saksamaa saatkond ei andnud kohe kommentaari. Pentagon suunas päringud Valgele Majale, kellel polnud kohe kommentaari.

Trump on pikka aega kritiseerinud Saksamaad ja teisi Euroopa riike selle eest, et nad ei kuluta rohkem oma kaitsele, kuigi ta kiitis NATO liikmete otsust suurendada oma kaitsekulutusi viie protsendini SKP-st.

Pinged lahvatasid uuesti pärast seda, kui NATO liitlased keeldusid Trumpile andmast toetust, mida ta nõudis sõjaks Iraani vastu, mille Trump alustas koos Iisraeliga ilma neid konsulteerimata või teavitamata. Trumpi soov omandada Gröönimaa NATO liikmelt Taanilt, mis on kindlalt tagasi lükatud, pingestas suhteid ka poliitilisel tasandil.

Trump püüdis oma esimesel ametiajal oluliselt vähendada USA vägede arvu Saksamaal, kuigi see ei realiseerunud kunagi, ütles Jeff Rathke, endine USA diplomaat ja Johns Hopkinsi ülikooli Ameerika-Saksa Instituudi president.

Rathke ütles, et USA sõjavägi sai suurt kasu kohalolekust välisbaasides, sealhulgas Ramsteini baasis Saksamaal. "USA väed Euroopas ei ole heategevuslik annetus tänamatutele eurooplastele – nad on Ameerika globaalse sõjalise mõju instrument," ütles ta.

USA ja Saksamaa sõjaväeametnikud kinnitavad, et nende töösuhe on endiselt tugev, hoolimata Trumpi juhuslikest sotsiaalmeedia postitustest NATO-st lahkumise või vägede vähendamise kohta, märkis uudisteagentuur Reuters.