Saksamaa kavatseb 2027. aastaks suurendada kaitsekulutusi võrreldes käesoleva aastaga viiendiku võrra, eesmärgiga saavutada NATO uus sihttase kavandatust oluliselt varem.

Kolmapäeval avaldatava ametliku teadaande eel lekkinud valitsuse andmete kohaselt kulutab Berliin 2027. aastal riigikaitsele 144,9 miljardit eurot – tänavu ulatuvad kulutused umbes 120 miljardi euroni. Järgmise aasta eelarve sisaldab ka ligikaudu 11,5 miljardi euro ulatuses sõjalist abi Ukrainale, mis jääb laias laastus käesoleva aasta tasemele.

Möödunud aastal peatas Saksamaa Venemaa ohu ja USA administratsiooni sõnumite tõttu põhiseadusliku võlapiduri kehtivuse, mis võimaldab riigikaitseks praktiliselt piiramatut laenuvõtmist. Selle sammuga käivitas Saksamaa ulatusliku relvastumisprogrammi, mille sarnast pole Euroopas külmast sõjast saadik nähtud.

Lisaks on riik loonud spetsiaalse 500 miljardi euro suuruse võlafondi, et kaasajastada järgmise kümnendi jooksul oma taristut. Need kaks sammu on teinud lõpu aastaid kestnud rangele eelarvepoliitikale.

Iraani sõja tõttu on Saksamaa valitsus pidanud kärpima nii käesoleva kui ka järgmise aasta majanduskasvu prognoosi, mis pikendab pikaleveninud stagnatsiooniperioodi veelgi.

Valitsuse nelja-aastasest eelarvekavast joonistub selgelt välja Berliini rahaline võimekus riigikaitse vallas. See ületab oluliselt eelarvepiirangutega kimpus olevaid Euroopa kahte suurt tuumariiki – Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki.

2022. aastal endise kantsleri Olaf Scholzi juhtimisel alanud relvastumisprogramm kiirenes möödunud aastal pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja. See langes ajaliselt kokku kantsler Friedrich Merzi koalitsioonivalitsuse moodustamisega.

Merz võttis kuulda üle Euroopa kostvaid üleskutseid panustada kaitsesse senisest enam, samuti oli ta häiritud Trumpi korduvatest ähvardustest NATO ja EL-i suunal. Sellest lähtuvalt andis kantsler lubaduse muuta aastaid alarahastuse all kannatanud Bundeswehr Euroopa suurimaks konventsionaalseks armeeks.

Valitsusametnike sõnul kavandab Berliin 2030. aastaks riigikaitseks 188,4 miljardit eurot. See summa sisaldab 8,5 miljardit eurot Ukrainale juhuks, kui konflikt pole selleks ajaks veel lõppenud. Kokku teeks see 3,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis ületab NATO poolt 2035. aastaks seatud 3,5-protsendilist sõjaliste põhikulude nõuet.

Trumpi korduv kriitika Euroopa ebapiisavate kaitsekulutuste tõttu sundis möödunud aastal NATO juhte kokku leppima oma panuste suurendamises. Järgmise kümnendi jooksul tõstavad Euroopa riigid kaitsekulud seni sihiks olnud kahelt protsendilt viie protsendini SKP-st. Sellest mahust suunatakse 1,5 protsendipunkti SKP-st taristusse, mida saavad kasutada ka relvajõud.

Merzi koalitsioon suurendab järgmisel aastal avaliku sektori kulutusi kokku 543,3 miljardi euroni, mis on 3,5 protsenti rohkem kui mullu. Seetõttu kasvab riigi netolaenukoormus 196,5 miljardi euroni võrreldes 2026. aasta 182 miljardi euroga.