Parempopulistliku partei kaasjuht Tino Chrupalla sõnas laupäevasel kohtumisel, et "iseseisva" välispoliitika elluviimiseks on aeg liitlasväed ja tuumarelvad Saksamaalt välja viia, kirjutab The Telegraph.

"Alustame selle teostamist USA vägede väljaviimisega Saksamaalt," ütles ta toetajatele Saksimaal.

Väljaande teatel ütles USA president Donald Trump reedel, et kaalub vägede väljaviimist Saksamaalt – mõte, mida ta on tõstatanud alates eelmisel aastal ametisse naasmisest.

Trump on korduvalt väljendanud rahulolematust NATO liitlastega. Ta on ähvardanud karistada liikmesriike, kes ei täida tema nõuet panustada kaitsekulutustesse viis protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Chrupalla seisukohad on viinud ta vastuollu Trumpi administratsiooniga, eriti küsimuses, kas USA peaks saama tulevikus oma sõjategevuseks Saksamaa baase kasutada.

Ta on varem väitnud, et NATO teenib liialt USA huve. Laupäeval rõhutas Chrupalla, et Saksamaad ei tohiks kiskuda võõrastesse sõdadesse.

Kiites Hispaania otsust keelata oma baaside kasutamine USA rünnakuteks Iraani vastu, ütles Chrupalla: "See on täpselt õige tegu. Hispaania ei sekku sellesse sõtta."

USA väed kasutavad Saksamaal asuvat Ramsteini õhuväebaasi Iraani-vastaste drooni- ja raketirünnakute koordineerimiseks. See on pälvinud opositsioonipoliitikute kriitikat, kes kardavad, et Saksamaa võib langeda kättemaksurünnakute sihtmärgiks.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz on samuti saanud kriitikat järjepideva poliitika puudumise tõttu Iisraeli-USA sõjas Iraani vastu. 

Eelmisel nädalal süüdistas Merz Trumpi konflikti massiivses eskaleerimises selle lõpetamise püüdluste asemel. 

Retoorika Washingtoni ja Berliini vahel on viimastel päevadel muutunud üha vaenulikumaks.

AfD toetuse järsk tõus

Pühapäeval avaldatud uus küsitlus näitas, et AfD ja Merzi Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) jagavad Saksa valijate seas esikohta. 

Ehkki see pole esimene kord, kui partei on sellise tulemuseni jõudnud, viitab see äärmusparempoolsete populaarsuse püsivusele. Selline toetus muudab traditsiooniliste Saksa parteide lubaduse mitte kunagi AfD-ga koalitsiooni moodustada üha raskemini täidetavaks.

Kuigi CDU ja AfD toetus on võrdselt 26 protsenti, siis praegune noorem koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraadid (SPD) virelevad ajaloolises madalpunktis 14 protsendi juures. Keskvasakpoolsed Rohelised saavutasid küsitluses 12 protsenti, samas kui liberaalsed Vabad Demokraadid jäid 3 protsendile, mis on alla valimiskünnise.

Kui valimised toimuksid täna, eeldaks AfD võimult eemalhoidmine föderaaltasandil tõenäoliselt kolme peamise partei koalitsiooni. Samal ajal näitas hiljutine kohalik küsitlus Saksimaa-Anhaltis, et parempopulistid on liidumaa tasandil lähedal absoluutsele enamusele.

Varem püüdis AfD Trumpi administratsioonile meele järele olla ning Chrupalla osales eelmisel aastal ka Trumpi ametisseastumise tseremoonial. 

Trumpi välispoliitika, sealhulgas sõjaline tegevus Venezuela ja Iraani vastu, on aga sekkumisvastase AfD Washingtonist üha kaugemale tõuganud.