Politico: USA-l võivad Iraanis sihtmärgid otsa saada

Ameerika Ühendriikide relvajõududel hakkavad Iraanis strateegiliselt olulised sihtmärgid otsa saama, ehkki president Donald Trump lubas jätkata Iraani ründamist veel kuni kolm nädalat, märkis väljaanne Politico anonüümsetele USA ametnikele viidates.
Uus ajakava – mille Trump teatas kolmapäeval rahvale peetud pöördumises – jätab kahe praeguse kaitsevaldkonna ametniku ja Trumpi eelmise administratsiooni ametniku sõnul vähe võimalusi õhurünnakute läbiviimiseks, mis on vajalikud ballistiliste rakettide peidetud varude likvideerimiseks. USA jaoks süvendab väljakutseid Iraani haare Hormuzi väinas ja reaalsus, et režiim peab teistsugust sõda, mis keskendub vähem sõjalisele taktikale ja rohkem majandusele, kirjutas Politico.
Kolm ametnikku hoiatasid, et selline asjade kulg võib anda Iraanile piisavalt tugevust, et see keelduks läbirääkimistest oma tuumaprogrammi, Lähis-Ida julgeolekuolukorra või ka väina taasavamise üle – see oleks spiraalne tsükkel ilma selge lõputa.
"Me võime lihtsalt jätkata nimekirjaga üha väheneva tähtsusega sihtmärkidest ja neid ärritada kuni punktini, kus [Islamirevolutsiooni kaardiväel] on valitsuse üle kindel kontroll ja nad tunnevad end õigustatuna pidama igavesti USA vastu püha sõda," ütles üks kaitseametnikest. "Trump ei saa mingil juhul lihtsalt minema jalutada. Teda alandatakse, kui ta lahkub, aga me oleme jamas ka siis, kui ta jätkab."
USA president ütles oma pöördumises, et USA ja Iisrael on kuu aega kestnud intensiivsete õhurünnakutega täiesti hävitanud Iraani sõjaväe, kaitsetööstuse ja poliitilise juhtkonna. Kuid ta rõhutas ka, et USA väed jätkavad pommitamist veel kaks või kolm nädalat, lubades äärmiselt tugevaid lööke, aga jättes avaldamata, millised on peamised sihtmärgid.
Trump postitas neljapäeval video tema sõnul Iraani suurima silla vastu suunatud õhurünnaku tagajärgedest ja lubas, et lähipäevil on oodata veel selliseid rünnakuid.
JUST IN - Trump: "The biggest bridge in Iran comes tumbling down." pic.twitter.com/kSZENXhdeO
— Disclose.tv (@disclosetv) April 2, 2026
Probleem on aga selles, et ilma maavägede sissetungita jääb rünnakuteks ligipääsetavaid sõjaväeobjekte väheks, ütles Trumpi endise administratsiooni ametnik, kellele, nagu ka teistele intervjueeritavatele, lubas Politico anonüümsust, et käsitleda väga tundlikku sõjaplaneerimise teemat.
Iraanile alles jäänud ballistiliste rakettide varusid on üha raskem tabada, sest need, mis on alles, asuvad tõenäoliselt tugevdatud punkrites, ütles isik. "Muidu oleksid need juba hävitatud," lisas ta
Teherani strateegia oodata Ameerika maavägede saabumist, tasub neile ära, kuna see tõstab energiahindu ja suurendab poliitilist survet Trumpi administratsioonile konflikti lahendamiseks ja valijate pahameele vältimiseks, märkis Politico.
Esimene ametnik muretses, et Trump võib takerduda strateegiasse, mis sarnaneb Iisraeli episoodiliste sõjaliste rünnakute kampaaniaga naaberiikides, et hoida oma Lähis-Ida vastaseid kontrolli all, mida tuntakse kui "muruniitmist". Kuid see võib jättagi USA tegema Iraani pihta vähese mõjuga rünnakuid, ilma et Teheran peaks loobuma kontrollist Hormuzi väina üle, mille kaudu liigub umbes viiendik maailma naftast. USA valitsuse lootus on, et Iraan annab alla ja nõustub suuremate järeleandmistega, ütles teine kaitsevaldkonna ametnik. "Kuid isegi siis tekib küsimus, kuidas tagada, et nad kokkulepet ka tegelikult täidavad," lisas ta.
Trump on viimastel nädalatel sotsiaalmeedia postitustes ka vihjanud, et USA väed võivad rünnata tsiviilinfrastruktuuri objekte, sealhulgas elektrijaamu ja veetöötlusrajatisi, kui Iraani juhid läbirääkimisi ei kiirenda.
Kuid president märkis oma kolmapäevases kõnes, et õhurünnakud ei ole tabanud Iraani naftarajatisi, kuigi need oleks tema sõnul kõigist kõige lihtsamad sihtmärgid. Ta ütles, et riigi uus juhtkond vajab tulevasi tulusid ülesehitustööde rahastamiseks.
USA väed võivad suurendada rünnakuid Iraani peamise naftaekspordi keskuse Khargi saare ümbruses, ilma et see kahjustaks otseselt naftainfrastruktuuri. Kuid selle koha ülevõtmine nõuaks tõenäoliselt maavägede kaasamist. Kui Pentagon selle tee valib, põhjustab Iraan USA-le kaotusi, mis on veel valusamad, ütles esimene kaitseametnik.
USA kaitseministeerium on saatnud Lähis-Itta kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid potentsiaalseteks maavägede operatsioonideks, kuigi Trump pole vihjanud, et selline sissetung on peatselt toimumas.
Maavägesid võib vaja minna Hormuzi väina saarte hõivamiseks, mis on veetee taasavamiseks üliolulised, kuid selline samm vallandaks märkimisväärse poliitilise tagasilöögi nii demokraatlike kui ka vabariiklaste seadusandjate poolt, kes on ettevaatlikud järjekordse pikaajalise sõja suhtes piirkonnas, tõdes Politico.
Kongressi demokraadid on juba väljendanud muret sõjaliste eesmärkide ebamäärasuse pärast.
"Ikka veel pole selget plaani edasiliikumiseks," ütles esindajatekoja väliskomisjoni demokraadist liige Gregory Meeks oma avalduses. "Ameerika rahvas väärib enamat kui ebamääraseid edudeklaratsioone. Nad väärivad terviklikku strateegiat, mis hoiab ära edasise eskaleerumise, kaitseb meie huve ja järgib püsivat teed rahu poole."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico








