Olukord näib olevat kaugel võimalusest peatada sõjategevus vaid umbes ööpäev enne seda, kui täitub Trumpi antud tähtaeg Teherani valitsusele kas kokkuleppega nõustuda või seista silmitsi rünnakutega riigi infrastruktuuri vastu, märkis USA meediakanal NBC News.

"Anname neile aega homme õhtul kella kaheksani idaranniku aja järgi (kolmapäeval kell 3 Eesti aja järgi) ja pärast seda pole neil enam sildu," ütles Trump esmaspäeval Valges Majas toimunud pressikonverentsil. "Neil pole enam elektrijaamu," lisas ta viidates oma ähvardusele asuda purustama Iraani tsiviiltaristut.

Trump lubas pommitada Iraani "kiviaega", kui teisipäeva õhtuks ei saavutata kokkulepet, mis hõlmaks Hormuzi väina taasavamist. Selgitamata, millisele ettepanekule ta viitas, kirjeldas Trump Iraani viimast pakkumist kui märkimisväärset ettepanekut, kuid lisas, et see pole piisavalt hea.

Iraan on omalt poolt nõudnud sõja püsivat lõpetamist vaatamata Trumpi viimasele ultimaatumile. Iraan on avalikult tagasi lükanud ajutise relvarahu ettepanekud, mida on vahendajate kaudu jagatud.

Üks neist ettepanekutest hõlmab 45-päevast relvarahu, mille jooksul lepitakse kokku lõplikus rahus. Selle edastas Pakistan hiljuti nii USA kui ka Iraani ametnikele.

Valge Maja ametnik ütles, et 45-päevane relvarahu ettepanek on üks paljudest asjadest, mida USA ja Iraan vahendajate kaudu arutavad. Trump ei ole ettepanekut veel heaks kiitnud, ütles Valge Maja ametnik.

"Ainus, kes relvarahu kehtestab, olen mina," ütles Trump esmaspäeval lihavõttepühade üritusel, kui temalt 45-päevase relvarahu ettepaneku kohta küsiti. "Ma ei ole mingit relvarahu kehtestanud."

Iraani riiklik meedia IRNA teatas esmaspäeval, et Teheran saatis Pakistani kaudu USA-le kümnepunktilise ettepaneku, mis rõhutab sõja püsiva lõpetamise vajadust. IRNA teatas, et Iraan lükkab ajutise relvarahu tagasi, arvestades, et eelmiste läbirääkimiste voorude ajal USA-ga algatas Trumpi administratsioon sõjalisi rünnakuid samal ajal, kui läbirääkimised olid pooleli.

Küsimusele, kas teda paneb muretsema süüdistus, et Iraani infrastruktuuri pommitamine tähendaks sõjakuritegu, vastas Trump eitavalt.

"Loodan, et ma ei pea seda tegema," lisas ta.

USA ja Iraan on tunnistanud, et on viimase kahe nädala jooksul vahendajate kaudu sõnumeid vahetanud, sealhulgas Pakistani, Egiptuse ja Türgi abil. Nende arutelude osana on asepresident JD Vance piirkondlike ametnike sõnul olnud ühenduses Pakistani armeeülema, feldmarssal Asim Muniriga. Iraani välisminister Abbas Araghchi on öelnud, et on olnud otse ühenduses USA erisaadiku Steve Witkoffiga. Esmaspäeval ütles Trump, et USA peab Iraanis läbirääkimisi "aktiivse ja osalemisvalmis osapoolega", lisades samal ajal, et suhtlemine Iraani juhtkonnaga on olnud keeruline.

"Neil puudub kommunikatsioon. Tegelikult on meie läbirääkimiste suurim probleem see, et nad ei suuda suhelda," ütles ta. "Me suhtleme nii, nagu nemad suhtlesid 2000 aastat tagasi – lapsed viisid kirju edasi-tagasi."

"Ma võin teile öelda, et nad peavad läbirääkimisi," lisas ta hiljem. "Me mõtleme heas usus. Me saame teada."

USA president on esitanud Iraani režiimile rea ähvardusi eelkõige seoses Hormuzi väina taasavamisega ning nimetanud ka tähtaegu, mida ta on aga korduvalt muutnud.

21. märtsil andis ta Iraanile kriitilise veetee taasavamiseks 48 tundi, kuid hiljem pikendas seda enam kui nädala võrra, teatades diplomaatiliste läbirääkimiste algusest sõja lõpetamiseks. Sellest ajast alates on president esitanud erinevaid ja omavahel vastuolus olevaid väiteid: et väina taasavamiseks polegi vaja kokkulepet Iraaniga; et väina taasavamise tagamine ei ole Ameerika Ühendriikide, vaid teiste riikide kohustus; nõudnud, et Iraan taasavaks väina, ähvardades seda vastasel juhul rünnakutega infrastruktuurile.

USA endine Lähis-Ida saadik Dennis Ross, kes on praegu Washingtoni Lähis-Ida Poliitika Instituudi teadur, ütles, et Iraani juhid on USA ja Iisraeli rünnakute tõttu kaotanud suure osa riigi sõjalisest võimsusest, kuid Trumpi ähvardustest hoolimata näevad nad liikluse kontrollimises Hormuzi väinas võimalust omada märkimisväärset mõjujõudu, arvestades selle mõju maailmamajandusele.

"Nad ei alahinda ähvardusi, kuid nad näevad konflikti eksistentsiaalses võtmes ja usuvad end selle jätkamisega paremini toime tulevat – ja igal juhul usuvad, et [USA] president peab selle lõpetama enne neid," ütles Ross.

Trump andis esmaspäeval mõista, et iga sõja lõpetamise kokkulepe peaks hõlmama nafta vaba liikumist läbi Hormuzi väina, mis tema sõnul on väga suur prioriteet.

Ta ütles ka, et tema teisipäevast tähtaega enam ei pikendata. "Seda enam ei muudeta. Andsin neile võimaluse ja loodan, et nad seda kasutavad," ütles ta. "Kui nad seda ei tee, on see probleem."

Iraani saadik ÜRO juures ütles esmaspäeval, et Trumpi rünnakuähvardus oli otsene terrorismi õhutamine ja selgete tõendite esitamine kavatsuse kohta panna toime sõjakuritegusid rahvusvahelise õiguse alusel.

Iraani spordiministri asetäitja Alireza Rahimi kutsus teisipäeval kunstnikke ja sportlasi üles moodustama inimkette elektrijaamade juures üle kogu riigi ning riigi kõrgeim sõjaväejuhtkond nimetas Trumpi ähvardusi luuludeks.

Trumpi retoorika ei takista tõenäoliselt käimasolevaid diplomaatilisi pingutusi, sest liiga palju teisi riike on pühendunud konflikti lõpetamisele – kuigi USA otsus pommitamist jätkata võib probleeme tekitada, ütles USA endine suursaadik Eric Edelman, kes teenis presidentide Bill Clintoni ja George W. Bushi ajal.

"Tegelikkuses on tal ainult kaks valikut – kas eskaleeruda või lahkuda," ütles Edelman. "Kumbki pole hea ei tema ega Ameerika rahva seisukohast. Ma muretsen, et kui ta valib esimese, siis on meil võidujooks põhja, kus mõlemad pooled püüavad tekitada absoluutset hävingut."

Sõjategevus kestab ka kõneluste ajal

Teisipäeva varahommikul teatas Iisraeli sõjavägi, et on lõpetanud õhurünnakute laine, mis oli suunatud Iraani valitsuse infrastruktuurile Teheranis ja teistes piirkondades.

Samas teatas Iisrael ka oma õhutõrjesüsteemide käivitamisest, et tõrjuda Iraanist lastud rakette.

Samuti tõrjus Saudi Araabia öösel oma idaosa kohal ballistilisi rakette, mille killud langesid energiarajatiste lähedale, teatas riigi kaitseministeerium, täpsustamata, kes raketid välja lasi.

Iraan on tulistanud Saudi Araabia pihta sadu rakette ja droone alates 28. veebruarist, kui USA ja Iisrael alustasid sõda Iraani vastu. Võimude väitel on enamik neist enne tabamist kahjutuks tehtud.

Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein andsid teisipäeval samaaegselt välja ohuhäire.