Riigikogu kantselei direktori Antero Habichti põhjendused kolleeg Madis Hindrele, miks oli vaja lahti lasta riigikogu majanduskomisjoni staažikas nõunik, oleks justkui pärit komöödiaseriaalist "Jah, härra minister".

Ja ega see Habichti allkirjaga viie lehekülje pikkune vallandamiskäskkiri parem olnud: 32 aastat töötanud ja viis kuud enne pensionile jäämist vallandatud naisametnikule pandi süüks küll riigikogu maine kahjustamist, küll riigieelarvele augu tekitamist, küll ajakirjandusega suhtlemist jne.

Üks milles Habicht sügavalt eksib, on see, et ta paneb praakseaduse sünnis ainuvastutuse ühele ametnikule. Seadusi ei võta vastu üks ametnik. Seadusi võtab vastu riigikogu. Konkreetsel juhul hääletas mullu 3. detsembril praakseaduse poolt 51 saadikut, kelle nimed on leitavad siit.

Jah, isegi kui ametnik oma töös eelnevalt eksis, siis tema nii karm karistamine on ebaproportsionaalne. Ja eriti nõme inimlikult, sest 32 aastat riigikogus töötanud ametnikul jäi pensionini vaid mõni kuu. Tänu asemel saadeti ta häbiga minema. Mina teda isiklikult ei tunne, aga kui poliitikutega üle välja vestelda, siis kuuleb tema kohta vaid kiidusõnu. Ta ei väärinud sellist kohtlemist.

Iseäranis paistab Habichtit häirivat, et ametnik julges ajakirjanikule kommentaari anda. "Teiseks jäi meedias ilmunud artiklist mulje, et ta on selle vea kõigi teiste kaela ajanud," ütles kantselei direktor. Ja käskkirjas lisas: "Ametniku avaldused on käsitletavad ühekülgse kriitika ja tööandja halvustamisena, mis mõjutavad riigikogu ja selle komisjonide mainet ja usaldusväärsust."

Aga mida siis ametnik tegelikult Eesti Ekspressi loos ütles? "Seadus ei ole mõni luuletus või ajaleheartikkel, et mis siis ikka juhtub, kui seal mõni sõna valesti jääb. Seaduse valmimisele ja küpsemisele peab aega andma. Vastasel korral on võimalikud kahjud väga suured."

Vabandust, aga see on väga süütu, mõneti ka vaimukas kommentaar. See ei ole suunatud ühelegi konkreetsele inimesele. See ei olnud kedagi alavääristav. Kaugeltki mitte riigikogu ja riigikogu kantselei mainet kahjustav.

Seetõttu ei saa kuidagi lahti tundest, et Habichti motiivid on kuskil mujal.

Kindel on see, et pärast toimunut muutub ajakirjanikel vahetu info saamine ametnikelt veelgi keerulisemaks. See on viimastel aastatel niigi palju raskemaks läinud, aga miks peaks nüüd keegi julgema üldse midagi öelda, kui süütu kommentaari eest lastakse lahti.

Erameedia andis vanasti välja pressivaenlase tiitlit, mis paraku mõnelgi korral osutus väiklase kättemaksu malakaks. Aga mõnelgi korral sai auhind antud ka asja eest. Kui seda auhinda praegu välja antaks, oleks riigikogu kantselei direktor sama suur favoriit sellele tiitlile, kui Johannes Kläbo oli enne taliolümpiat mistahes distantsil.

P.S. Ühes on riigikogu kantselei direktoril siiski õigus. Kui talt küsiti, kas otsus ametnik ametist vabastada parandas või kahjustas riigikogu mainet, siis ta vastas: "Kuniks selle teema üle avalik debatt käib, siis arvan, et see pigem kahjustab mainet." Mitte pigem, vaid kuidas veel!