Kas vanematekogu arutas uue menetluse käigus tekkinud probleemi ametnikuga?

Ei, vanematekogu seda teemat kindlasti ei arutanud, sest vanematekogu päevakorda selliseid teemasid ei võeta. Nii et see ei olnud kindlasti vanematekogu aruteluobjekt.

Kas poliitikud on kantseleijuhti mõjutanud või survestanud seoses eelnõus tekkinud veaga?

Kui me räägime nüüd kantselei ametniku vabastamisest, siis see on kantselei direktori otsus, mille ta tegi distsiplinaarjuurdluse põhjal. Riigikogu esimees ega riigikogu juhatus ei sekku kantselei personalivalikutesse, sest seadus ei võimalda meil seda teha. Oleks ka äärmiselt kummaline, kui me hakkaksime tegema kantselei personalivalikuid – see on ikkagi puhtalt riigikogu kantselei pädevuses. 

Nii et ma saan teile käsi südamel kinnitada, et riigikogu juhatus ja mina isiklikult ei ole mitte mingil moel seotud selle otsusega, mille langetas riigikogu kantselei juhtkond.

Aga kui vaadata seda lugu tervikuna – hasartmängumaksu seadusega tuli eelnõusse viga, millele keegi tähelepanu ei pööranud, ning hiljem vabastati ametist just selle eelnõuga seotud ametnik. Kas tegemist ei ole siiski ühe ja sellesama probleemiga?

Ma loodan, et te küsitlete selles küsimuses ka kantselei direktorit, sest juurdlus viitas väga selgelt sellele, et ametnik jättis hoolsuskohustuse täitmata. Selle pinnalt on koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte, mis annab väga selge põhjenduse kantselei direktori ja kantselei juhtkonna tegevusele. Minul on seda väga keeruline selgitada, sest mind ei ole selle akti koostamise juures olnud. Nagu ma ütlesin, siis riigikogu juhatusse need konkreetsed küsimused ei puutu – see on ikkagi puhtalt riigikogu kantselei pärusmaa.

Kui põhjendatuks te peate poliitikute poolt algatatud allkirjade kogumist ametniku tööle ennistamiseks?

Kõigepealt, ma ei saa aru, kellele need allkirjad mõeldud on. Kui need on mõeldud riigikogu juhatusele, siis sellisel juhul eeldatakse, et riigikogu juhatus sekkub poliitiliselt kantselei töösse. Kui need on mõeldud riigikogu liikmete pöördumisena kantselei direktori poole, siis loomulikult on riigikogu liikmed vabad kirjutama alla igasugustele pöördumistele. Sellisel juhul peab juba kantselei direktor ise hindama, kuidas sellisesse pöördumisse suhtuda ja kas see on poliitiline sekkumine tema töösse või mitte. Seda on minul väga keeruline hinnata, seda peab tegema kantselei direktor ise.

Kas te arvate, et see, mida opositsioon praegu teeb – kogub selliseid allkirju –, on puhtalt opositsiooni mäng selleks, et näidata sõdimist koalitsiooniga?

Vaadake, kõigepealt süüdistati riigikogu juhatust selles, et juhatus on poliitiliselt sekkunud kantselei töösse. Kinnitan, et seda ei ole olnud. Kuid neid allkirju korjates eksisteerib väga reaalne oht, et sekkutakse poliitiliselt kantselei töösse. Ma arvan, et see viimane variant on küll äärmiselt halb ning riigikogu liikmed ei peaks sellisel moel käituma.

Aga te ise ütlesite, et kui nad need allkirjad koguvad, ei saa nad nendega mitte midagi teha. Kui nad need teile esitavad, pole teil ju võimalust ametnikku tööle võtta?

Riigikogu juhatusel ei ole võimalik sellist pöördumist saata, et me peaksime hakkama kuidagi korraldama riigikogu kantselei personalipoliitikat. Seda teeb riigikogu kantselei ise. Kui riigikogu liikmed tahavad, võivad nad selle pöördumise saata kantseleisse, aga riigikogu juhatus kindlasti kantselei personalipoliitikasse ei sekku.

Kui üks põhjendus, mille kantselei direktor välja tõi, on see, et riigikogu maine on tänu sellele ametnikule kahjustunud, siis kumb nüüd riigikogu mainet rohkem kahjustab – kas kantselei direktori otsus või kõik see, mis on sellele nädal aega järgnenud?

Ma arvan, et mõlemad kahjustasid riigikogu mainet ja eks kantselei direktor peab siin ka ise peeglisse vaatama, miks ta just sellise otsuse tegi. Need on küsimused kantselei direktorile. Minul isiklikult on tõepoolest väga keeruline vastata küsimustele, mis on seotud kantselei juurdlusega.

Meil on praegu olukord, kus sain hetk tagasi pressiosakonnast kõne, et kantselei direktor kaamera ette ei tule ega selgitusi ei jaga. Ometigi riigikogu esimees soovitas meil pöörduda kantselei direktori poole. Kas on hea tava, et kantselei direktor sellisel puhul poeb kivi alla?

Minule teadaolevalt soovitasid väga mitmed riigikogu liikmed kantselei direktorile – kui nad said teada, et on algatatud distsiplinaarjuurdlus –, et ta ei valiks kõige karmimat otsust. Ka minu soovitus talle oli sama. Ta tegi oma otsuse ära ja me kuulsime sellest nädalaid hiljem. Kantselei direktor peaks minu hinnangul olema ja on ka kohustatud oma otsuseid põhjendama, et riigikogu maine oleks hoitud.

Miks te soovitasite mitte nii karmi otsust teha?

Minu hinnangul ei väärinud see konkreetne lugu nii suurt tähelepanu. Antud juhul oli see kantselei direktori isiklik otsus. Ta tegi selle ära, aga riigikogu juhatust ta oma personalivalikutest ei informeerinud. Kui vaatame kantselei põhimäärust, siis on see iseenesest mõistetav, et kantselei direktor teebki töötajatega seotud otsuseid. Minu hinnangul oleks aga olnud soliidsem, kui ta oleks otsuse tegemise hetkel riigikogu juhatuse liikmetega nõu pidanud või meid vähemalt informeerinud. See otsus jõudis meieni siis, kui see oli juba tehtud.

Veel kord – meie ei ole sekkunud kantselei direktori töösse ega ole mitte ühelgi moel mõjutanud tema otsuseid. Korduvalt on talle öeldud, et ta on oma otsustes vaba, sest nii näeb ette seadusandlus ja kantselei põhimäärus.

Ma ei mõista. Ühest küljest öeldakse, et me oleme soovitanud ametnikku mitte lahti lasta, ja siis te ütlete, et ei ole sekkunud. See on ju sekkumine, olgugi et positiivne?

Me ei ole mitte kuidagi sekkunud. Me oleme vestelnud ja me oleme soovitanud, aga me oleme väga selgelt ka öelnud, et kantselei direktor on oma otsustes vaba. Nagu me nägime, tegi kantselei direktor oma valiku ja otsustas ametniku lahti lasta. Ta oli oma otsustes vaba, keegi talle survet ei avaldanud ja ta tegi selle otsuse ise. Kuid ta peab kindlasti neid otsuseid ka põhjendama.