Taastuvenergiaettevõte Sunly kavatseb Läänemaale rajada Baltimaade suurima andmekeskuse, mille maht oleks energiatarbimise järgi kuni 180 megavatti ja selle täismahus rajamine läheks maksma 1,7 miljardit eurot. Kui Põhjamaades on sadakond andmekeskust, siis Baltimaades on vaid üks moodne andmekeskus Tallinna lähendal Hüürus.

"Kindlasti on ta kasvav äri. Tehisintellekt on väga suures arenguhüppes ja selles nähakse suuri võimalusi. Klassikaline andmete majutamine on laias maailmas tõusuteel. Me oleme alles selle teekonna alguses," ütles Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi.

Greenergy Data Centre maht on praegu ühes hoonekompleksis 30 megavatti, kuid projekti järgi saaks rajada kolm hoonet. Laieneda saab siis, kui on piisavalt kliente

"Ambitsiooni peab kindlasti olema. Me oleme mõnevõrra eeltööd teinud selles suunas. Vara on veel öelda, mis reaalsus olema saab," sõnas Rungi ja lisas, et potentsiaal on kasvada 300 megavatini.

"Ette ehitamine on väga suur finantsrisk ja kui seda ilma lepinguta teha, siis võtad sa väga teadlikult riski selle eest, et see ehitab vale asja," lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Mart Landsberg ütles, et andmekeskused on väga energiamahukad, kuid selliseid suurtarbijaid on Eesti elektrisüsteemi juurde vaja, sest tööstustarbijate osakaal on pidevalt vähenenud. Sunly andmekeskus võtaks endale 10 protsenti Eesti tiputarbimisest.

"Siis ta loomulikult hakkab mingil määral seda hinda ja ka süsteemi toimimist mõjutama, et see Eestis kõige suurem elektritarbija oleks, kui ta realiseerub. Aga samas tahaks öelda, et kindlasti need positiivsed pooled, mis selline tarbimine elektrisüsteemile tervikuna juurde toob, kaaluvad üles kõik negatiivsed küljed, mis seonduvad sellega, et mingitel hetkedel elektri hind, börsihind võiks selle tõttu hakata võib-olla olema kõrgem," rääkis Landsberg.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul on energiamahukate tarbijate Eestisse toomine ka riigi prioriteet.

"Meie piirkond on praegu arengus maha jäänud. Eestisse me vajame ka kohapeale suurema võimekusega andmekeskust, kasvõi näiteks sellepärast, et ilma me ei saa iseliikuvaid sõidukeid rakendama hakata. Kui andmekeskus asub meist liiga kaugel, siis tekib ajaline viide ja see ei sobi meile. See ei sobi meile ka näiteks droonitõrjeks," ütles Pakosta.