"Impulss": kuidas kaitsta Eesti energiataristut?
Eesti elektrijaamad ja muu energiataristu on iga päevaga aina suuremate rünnakute all. Siinsete elektrijaamade pihta ei lenda droonid nagu Ukrainas, ent küberründed nende rivist välja löömiseks on igapäevased. Virtuaalseid lööke tuleb nii Venemaalt, Hiinast kui Põhja-Koreast, selgub tänasest "Impulsist".
"Impulss" käis Kiisal, kus asuv akupark on Mandri-Euroopa üks suuremaid. Tegemist on tänavu valminud ning 85 miljonit eurot maksnud supermoodsa akupargiga kohe Eesti avariielektrijaama külje all. Nagu ka teised tänapäevased asjad, on see ühendatud internetti, kust kaudu vaenlased seda pidevalt rünnata üritavad. Et riske maandada, on pargi haldaja Evecon teinud rohkelt investeeringuid.
"Ainuüksi siin akupargis me oleme tänaseks võtnud kolm erinevat sidelahendust selleks, et kui midagi ühega juhtub, siis teised on saadaval. On nii füüsilised kaabli teel ühendused kui ka üle õhu levivad. Oleme siin dubleerinud trafosid," rääkis Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.
Tehnika viimase sõna järgi on Ristile püsti pannud oma päikesepargi ka Sunly. 120 miljonit eurot maksvad 350 000 päikesepaneeli hakkavad täisvõimsusel tööle suvel ning siis annavad nad kuni 244 megavatti. Ent ka nende nõrku kohti üritavad pahalased ida pool pidevalt otsida.
"Sunly on oma küberturbevõimekust juba viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kasvatanud. Hetkel see meile nii-öelda plaaniväliselt midagi otseselt ei tähenda. Me investeerime täiendavalt enda süsteemidesse, et seal oleks võimekus toimepidevusest tulenevaid kohustusi täita ja loomulikult ka enda inimeste koolitamisse ja õppuste korraldamisse, et erinevaid stsenaariumid läbi mängida, kui päriselt mingisugune intsident peaks toimuma," selgitas Sunly IT-juht Paul Post.
Vaatamata sellele, et Evecon ja Sunly on elektriturul uued tulijad, on lähiajal nende jaoks reeglid muutumas veel karmimaks. Nimelt muudab riik elektrituruseadust, millega saaks neist elutähtsate teenuste osutajad ehk ETO-d. Piltlikult öeldes tähendab see, et elektrit ei tooda nad siis enam oma lõbuks, vaid on elektrisüsteemile eluliselt olulised. See puudutab ka kõiki teisi, kellel võimsust 90 megavatti ja rohkem.
"Elutähtsa teenuse osutajale toob see eelkõige kaasa suurenenud kohustuse riskide hindamisel ja toimepidevuse tagamisel. Näiteks toimepidevusega seoses peame me täiendavalt oma töötajaid koolitama ja korraldama erinevaid õppusi. Loomulikult tuleb investeerida ka digitaalsesse infrastruktuuri, et see toimepidevuse eesmärke täidaks," rääkis Post.
Sunly eeldas, et ETO saab neist igal juhul, sest Risti park ja teised tootmisüksused kokku on piisavalt suured ka praeguse seaduse alusel. Ent Eveconile tuli see aga ootamatult ning firma tegevjuhi sõnul on ETO-de nimekirja laiendamise soov mõistetav, aga lisanõudmistega peaks kaasnema riigi abi..
"Me peaks lihtsalt vaatama, et me tänastes oludes siis elektrisüsteemis olevaid jaamu ja uusi ETO-sid üle ei koorma ja kui me hakkame neid nõudeid peale panema, siis kas riik suudab ka midagi vastu anda," ütles Kvell.
Kvelli sõnul on riigil lihtne tingimusi kehtestada ja nõuda, ent tootjatele tähendab see märkimisväärseid lisakulusid, mis tuleb loomulikult omast taskust kinni maksta.
Viimaste drooniintsidentide valguses plaanib valitsus muudatust korrakaitseseaduses, mis annaks kriitilise taristu omanikele võimaluse ka ise droone osta, et end rünnakute eest kaitsta.
"Ukraina sõda on väga hästi näidanud, kus isegi osaliselt kahjustada saanud päikese- või tuulepargid on võimelised oma tööd peale rünnakuid jätkama. Elektrisüsteemi toimimise ja varustuskindluse eest vastutab Elering ja selles osas on teinud ka väga head tööd ohtude kaardistamisel. Alajaamade kaitsmine on Ukraina kogemuse põhjal väga õige samm, sest lisaks elektri tootmisele on pahatihti just need suuremad sihtmärgid," rääkis Post.
"Elutähtsa teenuse osutajate kohustus eelkõige on riskide hindamisel ja nende maandamisel. Droonitõrje osas usaldame me kaitseväge ja vastavaid riigiasutusi, et meil endal seda võimekust luua kindlasti soovi ei ole," lisas Post.
Kvell tõstatas küsimuse, kuidas terviklikult kaitsta Kiisal asuvat avariireservijaama, Eleringi erinevaid juhtimiskeskusi ja alajaamu.
"Palju siis peab üks elektrijaama operaator kaitsmiseks enda vahendeid selleks kulutama? Võib-olla on siin mõistlik riiklikult tekitada mingisugune julgeolekumehhanism või väljund, et kindlasti saab ka debateerida selle üle, et kas lihtsam on kaitsta erinevaid ETO-sid kui nad on koos või kui nad on kahekümnes või viiekümnes kohas Eestis eraldiseisvalt. Kindlasti see kohaldub ka elektrijaamadele," arutles Kvell.
Kusjuures Sunly on finantsiliselt kaitstud pahatahtlike või äraeksinud droonide eest juba praegu.
"Kõik Sunly pargid on kindlustatud pahatahtliku drooni kahjude vastu ja ka kõik meie pargid on ööpäevaringse jälgimise all ja sõltuvalt ka pargi suurusest on need siis vastavalt mehitatud vajadusel," lausus Post.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








