Luminori peaökonomist andmekeskusest: see on märkimisväärne investeering
Sunly kavatseb Läänemaale kavandatavasse andmekeskusesse investeerida pea kaks miljardit eurot. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on tegemist Eesti mastaabis märkimisväärse investeeringuga, mis peaks ka kohalikule elule positiivselt mõjuma.
Eesti kontekstis, on pea kaks miljardit investeeringut: on see tavapärane või on ta midagi erakordset?
Suurusjärk on ikkagi märkimisväärne Eesti jaoks. Kui me räägime Eesti SKT-st, mis on nelikümmend miljardit eurot, siis 1,7 miljardit eurot on päris mitu protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust.
Kas on piisavalt energiat selleks? Eeldatakse, et tootmist tuleb juurde. Kuidas teie näete meie võimalusi ja tulevikuväljavaateid?
Praegusesse elektritarbimisse ära ei mahu see kindlasti. 80 megavatti võimsust on ikkagi märkimisväärne kogus Eesti tarbimisest, nii et see viiks hinnad väga kiirelt üles.
See projekt on paar planeeritud mitme aasta peale niimoodi, et jõuab seda võimsust ehitada. Nad on ise planeerinud oma päikse- ja tuulepargi, aga me teame, et Eestis on elekter kõige kallim siis, kui ei ole talvel päikest ja tuult. Siis on vaja ka gaasjaamu või juhitavaid võimsusi juurde. Ka neid on vaja juurde ehitada, aga see [investeeringu] suurusjärk on tegelikult selline, et see mahub sinna projekti ära.
Inimeste jaoks on kõige tähtsam see, kas hind ja võrgutasu tõuseb või langeb. Kuidas kavandatav projekt seda kõike mõjutab?
Ma jälgiks, et need uued võimsused tuleks ja ka juhitavad võimsused tuleks, see kataks ära selle tarbimise. Kui see on tulnud, teeb see Eesti elektrisüsteemi kindlasti stabiilsemaks, sellepärast et tootjaid on rohkem ja tarbijaid on rohkem. Erakorralistel oludel saab isegi välja lülitada mitte-elutähtsaid teenuseid palju lihtsamini.
Aga tegelikult me räägime praegu ju siis asjast, mida meil veel ei ole. Arvate, et see ikka tuleb?
Loomulikult ja elektriga on täpselt samamoodi: neid ongi vaja koos ehitada. Ei ole mõtet elektrivõimsust ehitada, kui ei ole tarbijat, ei ole mõtet tarbida, kui ei ole võimsust.
Kui selline investeering tuleb, milline mõju üldisemalt on meie majandusele jasellele kohalikule omavalitsusele, nagu kuulda oli, vallavanem paneb ju sellele projektile väga suuri lootusi?
Absoluutselt, kui on 1,7 miljardit tulemas kuskile valda, siis see on väga palju raha. See ehitusprojekt on pikaajaline ja palju raha kindlasti. Ehkki need arvutid ei tule Eestist, arvutid tulevad kindlasti kõikjalt mujalt. Aga 150 inimest saab tööd, 11 miljonit investeeringut ühe töötaja kohta: ma arvan, et see on päris suur panus. Toodangut hakkab sealt tulema ja kindlasti kohalikku ellu hakkab sealt ka raha tilkuma nii suure projektiga.
Ja teie usute, et campus valmib täies mahus planeeritud ajaks?
No ma väga loodan. Eks nad praegu on alles planeeringu faasis. Projekti ehitatakse modulaarsena: mitte kõik korraga, vaid ühe elemendi kaupa. See võtab kõik aega. Me kõik loodame seda, sest et Google'i park jäi meile tulemata.
Lõpetuseks hästi lühidalt: kuidas kommenteerite valitsuse otsust loobuda aktsiisitõusudest?
Ma arvan, et see võib olla mõistlik mõte praegusel hetkel. Kindlasti oleks vaja pakkuda kindlust. Kui naftahinnad jäävad liiga kõrgeks mingiks ajaks, siis seda valitsus tasandab, mis tähendab seda, et maksutõusu praegu ei tehta. Pigem antakse natukene leevendust. Hiljem, kui nafta hind normaliseerub, siis tehakse need maksutõusud ära.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne Kaamera"








