Kaarel Aus rääkis ERR-ile, et Baltikumis pole veel ühtki andmekeskust, kus tehisaru mudeleid jooksutataks. Kõiki siinsete kasutajate tehtavaid päringuid töödeldakse kuskil väljaspool, aga oleks hea, kui selline võimalus oleks ka kohapeal.

"Andmekeskused on üldiselt maailmas hetkel kõige kiiremini kasvav tööstusharu. Seoses tehisharu arenguga on järjest rohkem vaja võimsust, et neid mudeleid treenida, aga me ei räägi ainult mudelite treenimisest, vaid ka sellest, et kasutajate päringuid jooksutada," sõnas Aus.

Sunly rajab Ristile Baltikumi suurima energiapargi ning juba sellel suvel valmib seal Baltikumi suurim päikesepark, lisaks planeerib ettevõte Ristile ka akusalvestust ja tuuleparki.

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa tervitas projekti, sest see looks Läänemaale üle 150 uue töökoha. Arendus on seda olulisem, et piirkonna keskmine brutopalk on praegu üks Eesti madalamaid.

"Selle läbi me saame ka maakonnas pikalt rahvastiku vähenemise tendentsi pöörata sinna, kus see pidurdub ja hakkab võibolla ka kasvama. Eks meil ole Risti alevikus ette nähtud elamuarendusi, aga tegelikult terve vald ja maakond on valmis projekti vastu võtma," ütles Randmaa.

Toodetud elektrienergiale on vaja tarbija leida, andmekeskused aga ongi ühed suuremad tarbijad, mistõttu on see Ausi sõnul loogiline kooskõla.

"Kokkuvõttes on meil hübriidpark, mis suuresti suudab andmekeskuse energiatarbe ära katta," selgitas Aus.

Millal andmekeskus valmib, sõltub paljudest muutujatest. Ausi kinnitusel on Sunlyl kohaliku omavalitsusega väga hea koostöö ja eesmärk on jõuda selle aasta lõpuks ehitamisvalmiduseni.

"Ehitamine sõltub konkreetselt sellest, kuidas meie koostööpartnerid investeeringuotsuse lõplikult teevad. Positiivse stsenaariumi korral võiksime juba rääkida 2028. aastast, millal esimesed etapid võiksid olla töös," ütles Aus.

Kuna Sunly plaan hõlmab nii päikest, tuult kui ka akusalvestust, peaks neid hetki, kus ei suudeta kohapeal toodetud energiat andmekeskusele pakkuda, Ausi hinnangul küllaltki vähe ette tulema ning selleks ajaks on olemas võrguühendus, mille kaudu nad pakuvad toodangut võrku, kuid saavad seda ka vastu võtta.

"Eestis on täna olukord, kus meil on väga tugev põhivõrk. Elering on siin väga head tööd teinud ja selle võrgu kasutus on madal ehk kui me toome suurtarbijaid juurde, siis on väljavaadet, et tulevikus võiksid näiteks võrgutasud tasud hoopis alanema hakata," prognoosis Aus.

Töökohti tekib andmekeskuse loomise eri etappides erineval hulgal. Rajamise ajal on töökäsi rohkem tarvis, aga pärast valmimist peaks töökohti olema 150 ringis.

Nende seas on Ausi sõnul nii tehnikuid, valvureid kui ka logistikaga tegelejaid. Seega nii ameteid, mida saavad täita kohalikud, aga ka selliseid, kuhu on oodata kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Küsimusele, kas andmekeskus võib ümbruskonnas mürafooni suurendada, vastas Aus, et see saab vastuse detailplaneeringu käigus.

"Väga suurt mürareostust ei ole, kuna kasutatakse võrgust ja meie päikesepargist tulevat elektrienergiat. Müraprobleemid võivad tekkida sel hetkel, kui elektriühendus peaks katkema ja lähevad tööle varugeneraatorid," lausus Aus, kuid lisas, et kuna Risti on hästi ühendatud Eleringi põhivõrguga, on seal sellise olukorra tõenäosus praktiliselt olematu.

Sunly on andmekeskuse rajamise maksumuseks arvestanud üle 1,7 miljardi euro.