Alustame faktidest, mida sotsiaaldemokraadid järjekindlalt eiravad. Tallinna Põhjatähe põhikooli hoone Karjamaa 18 rekonstrueeriti juba üle-eelmise linnavõimu otsusega 14 miljoni euro eest. Need ruumid olid mõeldud Avatud koolile, mis oli toona riigi üüripinnal tegutsev erakool, kuid soovis saada linnakooliks ja vastavad kokkuleppedki olid juba tehtud.

Plaani kasuks rääkis sel ajal optimistlik rahvastikuprognoos ning vajadus luua koolikohti juurde, et olla valmis sotside poolt väljakuulutatud ehitusbuumile. Seega pidi 400 õpilasega Avatud kool kolima Karjamaa 18 hoonesse ja kasvama seal veel 400 õpilase võrra.

Miks toona kohe ei otsustatud minna täiesti uue põhikooli rajamise teed? Sest uusi õpilasi ei paistnud olevat ning koolide ja lasteaedade reaalne täituvus oli juba siis langustrendis. Kui võim 2024. aasta aprillis vahetus, muutusid järsku ka plaanid ja 14 miljoni euro eest renoveeritavale Karjamaa 18 hoonele lisaks otsustas sotside linnavõim osta riigilt ära Avatud kooli käsutuses olnud rendipinna Auna 6, kuigi oli teada, et pikas perspektiivis ei ole kooli pidamine selles majas ilma suurte investeeringuteta võimalik.

Ostusumma oli silmnähtavalt kõrge ning volikogus pälvis see otsus suurt kriitikat. Olgu mainitud, et tollel istungil sai otsustatud, et see maja ostetakse hoopis Ristiku põhikooli jaoks, kuid linnavalitsus eiras volikogu tahet. Ja selleks, et renoveerimisjärgus olev hoone Karjamaa 18 (hoone mahutavust kärbiti ehituse käigus 648 õpilasele, kuigi esialgne plaan oli vähemalt 800) ei seisaks tulevikus tühjana, asutati sinna uus põhikool, kus käesoleval aastal õpib kokku 16 last.

Jooksvalt pandi hoonele ka manööverpinna funktsioon, kus saavad ajutiselt õppida Kalamaja põhikooli õpilased, seni kui valmib nende kooli juurdeehitus. Nii pakuti Kalamaja põhikooli kolmanda kooliastme õpilastele avaramaid õpitingimusi, ehkki nüüd on kool paariks aastaks pooleks jagatud, sest nooremad õpilased õpivad endiselt Vabriku 18 majas ja õpetajad peavad liikuma kahe maja vahel.

Küll aga on ära unustatud, et aastaid ruumipuuduses vaevelnud Ristiku põhikoolile lahendusi tegelikult ei kavandatud. Vastupidi: eelmine linnavalitsus otsustas, et ka moodulhoone, mis pakkus kümme aastat HEV-õpilastele lisaruumi, tuleb demonteerida. Ühesõnaga haridusvõrgu otsused olid kaootilised ja ei lähtunud soovist midagi parandada, vaid tekitati hoopis kriis, mille tulemusena ei tagatud kõigile lastele nõuetekohast õpikeskkonda ja koolide komplekteerimine toimus konarlikult.

Nimetada eelmise linnavõimu tekitatud olukorda koolivõrgu "arendamiseks" on silmakirjalik, pigem oli tegemist kalli ja põhjendamatu poliitilise eksperimendiga, mille täideviimise arve tasus Tallinna maksumaksja. Karjamaa 18 hoone renoveerimine läks maksma 14 miljonit eurot, Auna 6 ost kolm miljonit eurot ning kui lasta olukorral edasi kesta, oleks vaja peagi katta Auna 6 maja remondikulud hinnanguliselt kümme miljoni ulatuses.

Õpilaste arv lähiaastatel ei suurene

Koolivõrku planeeriti toona 2023. aasta prognoosi järgi, mis lähtus sündimuskordajast 1,6. Tartu Ülikooli 2025. aasta lõpus uuendatud prognoos näitab aga vähemalt 2037. aastani sündimuskordajat 1,22. See tähendab laste arvu langust, mitte kasvu. Juba tänavu on Põhja-Tallinna munitsipaallasteaedades laste arv vähenenud 2374-lt 2210-le. See ei ole arvamus, vaid statistiline fakt ja selle ignoreerimine on vastutustundetu.

Jah, Põhja‑Tallinnas arendatakse kinnisvara, kuid uued korterid ei sünnita lapsi. Sotsiaaldemokraatide narratiiv tugineb soovmõtlemisele, mitte reaalsusele. Reaalsus on see, et Põhja‑Tallinna koolide esimestes klassides on juba praegu kümned kohad tühjad.

Tervik peab lähtuma linnaelanike huvidest

Tallinna Avatud kool kolib Karjamaa 18 hoonesse ja saab lõpuks kaasaegse õpikeskkonna, mida kool aastaid on taotlenud ja mida üle-eelmine (keskerakondlik) linnavõim neile ka lubas. Kalamaja põhikool saab kauaoodatud juurdeehituse. Ehituse alguseni jätkub õppetöö kahel pinnal ja peale seda kolib koolipere ühele asenduspinnale, kuhu jääb kuni laienduse valmimiseni.

Pelgulinna gümnaasium muudetakse põhikooliks ning vastavalt kokkuleppele saab jätkata nelja paralleelklassiga. Ristiku põhikool vabaneb lõpuks ruumikitsikusest ja lapsed ei pea enam õppima moodulmajades. Ka Tallinna Põhjatähe põhikoolil on tulevikku seal, kus teda päriselt on vaja. Need otsused on sisulised ja on suunatud lahendustele, erinevalt nendest, mis tekitasid praeguse olukorra.

Kodulähedane kool on tähtis, kuid sama oluline on, et kool oleks täidetud õpilaste, mitte poliitiliste ambitsioonidega. Õpetajatel peab olema normaalne töökoormus ja investeeringutel tõeline põhjendus. Koolivõrgu korrastamise otsuse mõju on ulatuslik ja arusaadavalt toob see kaasa ka ärevust. Olen viimastel nädalatel kohtunud koolijuhtide, õpetajate ja lapsevanematega ning olen valmis ka edaspidi otsuse motiive selgitama.

Rõhutan, et koolivõrgu korrastamise eesmärk on pakkuda lastele paremaid õpitingimusi juba praegu. Kui varasemad otsused osutusid põhjendamatuks, tuleb need üle vaadata ja vajadusel tagasi pöörata. Selline teguviis on vastutustundlik ja antud juhul ka vajalik.

Tallinn ei jäta ühtegi last koolikohata. Kuid meie kohustus on tagada, et koolivõrk toimiks tulevikukindlalt ja plaanid põhineksid usaldusväärsetel andmetel.