Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides
Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
Mitmel pool maailmas on seadusandjad kehtestanud vanusepiirangud paljudele veebilehtedele ja rakendustele. Nende eeskuju plaanivad järgida paljud teised, nende seas ka Euroopa Liit.
Praktikas tähendab see vanusekontrolli rakendustes või veebilehtedel. Selle läbimiseks peavad kasutajad jagama isikuandmeid – dokumente, krediitkaardi numbreid või pilte endast – kolmandate osapooltega, kes nende põhjal kasutaja vanuse tuvastavad. Esimesed andmelekked on juba aset leidnud.
California osariigis on vastu võetud seadus, mis kohustab operatsioonsüsteemide loojaid kasutajatele vanusekontrolli teostama. See näeb ette, et operatsioonisüsteemid peaksid kasutajakonto loomisel küsima ka kasutaja vanust, et selle põhjal siis rakenduste ja veebilehtede päringutele kasutaja vanusevahemik edastada.
Sarnased seaduseelnõud on töös Colorado ja New Yorki osariikides. Brasiilias jõustub analoogne seadus 17. märtsil käesoleval aastal.
Tundub, et California ja Colorado seadustest saab lihtsalt mööda: kasutaja võib oma vanuse kohta valetada, sest selle kontrollimist eelnõud justkui ei nõua. Selline vanusekontroll ei paista tõhusam hüpikaknast veebilehel, mis palub kasutajal kinnitada, et ta on täisealine.
New Yorki seaduseelnõu aga nõuab operatsioonsüsteemi konto loomisel vanusekontrolli meetmetega, mille määrab osariigi peaprokurör. See tähendaks tõenäoliselt praegu rakendustes ja veebilehtedel levinud, isikuandmete jagamist hõlmavate meetmete operatsioonisüsteemidesse toomist. Sisuliselt peaksid kasutajad isikuandmeid "kolmandate osapooltega jagama, et üldse arvutit kasutada."
Sõna "operatsioonisüsteem" manab enamike inimeste silme ette Windowsi, macOS-i, Androidi või iOS-i. Operatsioonisüsteemid on aga ka serverites, nutikellades, -telerites, -kõlarites ja -külmikutes, autode infosüsteemides, ruuterites jne, mille kaudu me internetiga ühenduses oleme.
Kas mõnede poliitikute arvates peaks nutikülmikust toidu kättesaamiseks hakkama dokumente esitama? Kui kuulaja on alla 18-aastane, siis nutikõlar talle enam metalit mängida ei tohiks?
Üldiselt peetakse seaduseelnõudes silmas võrguühendusega operatsioonsüsteeme, millel on ka äpipood. Kuid isegi osa e-lugereid, milles muuseas on ka võrguühendusega operatsioonisüsteemid, saab lahti murda nii, et neile on tootja soovidest hoolimata võimalik äpipoodidest või mujalt rakendusi paigaldada.
Omaette probleem on vaba tarkvara operatsioonisüsteemidega nagu erinevad BSD-d või Linuxi distributsioonid. Kui macOS-i või Windowsi puhul on tsentraalne haldaja, kelle juures kasutaja oma konto teeb ja kes vastutab, siis nende puhul sellist haldajat sageli ei ole.
Milleks muretseda rumala õigusloome pärast teispool maailma? Sest laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati ka esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerika mandril kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama. Kuna paljud tehnoloogiafirmad on Ameerikas, siis võivad sealsed muutused mujal asuvaid kasutajaid niikuinii mõjutada.
Cory Doctorow on kirjutanud:
"Me ei oska ehitada universaalarvuteid, mis jooksutaksid ükskõik milliseid programme peale nende, mis meile ei meeldi, on seadusega keelatud või kahjumlikud. Lähim, mis meil sellele on, on nuhkvaraga arvuti."
Kõik eespool mainitud seadmed on tänapäeval sisuliselt universaalarvutid. Kohustuslik vanusekontroll operatsioonsüsteemides on järjekordne legaalne nuhkvara, mis piirab asjatult kasutajate vabadusi.
Nii laste kui ka kõigi teiste kasutajate kaitsmiseks oleks tõhusam holistlik lähenemine, mis seaks esikohale privaatsuse. Säärase lähenemise keskmes oleks jälgimiskapitalismi jõuline piiramine koos kasutajate harimise ning nende vabaduste kaitsega. Selle asemel eelistavad poliitikud pealtnäha "lihtsaid" tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad massijälgimist ja tsensuuri.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel




