Nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler on varem kritiseerinud Eesti viimaste aastate riigieelarveid, et need on liialt keerulised ning nii avalikkusel kui ka riigikogul on keeruline aru saada, millele riigi raha kulub.

Rahandusministeeriumist nüüd kooskõlastamisele saadetud eelnõu paneb paika, kuidas võiks riigieelarve seadust muuta, et seda muuhulgas ka senisest arusaadavamaks ja läbipaistvamaks teha.

Ministeeriumist selgitati, et näiteks saab riigieelarve seadusest lugeda jälle, kui suur on iga asutuse koondeelarve. Ühtlasi saab riigi tegevuste juures näha, kui suur osa kuludest tulenevad seadusest ning kui suur osa on sellised kulud, mis ei ole seadusega ette kirjutatud. See tähendab, et tegevuspõhisesse eelarvesse tuleb natuke kulupõhist eelarvestamist juurde.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe, keskerakondlase Andrei Korobeiniku sõnul ei täida seadus aga oma eesmärki ning tegelikkuses muutub kogu riigieelarve seadusandjatele veelgi vähem arusaadavaks.

"Rahandusminister tahab teha sammu edasi ja lasta ka programmide vahel jaotada raha ministeeriumi sees. Sisuliselt parlamendi roll kaob. Sa võid võtta riigieelarve vastu. Näiteks regionaalministeerium ütleb, et bussiliikluse jaoks on neil nii palju raha ja siis keset aastat mõtleb ümber ja annab selle raha hoopis praamiliiklusele. Kui praegu seda võimalust tal ei ole, siis nüüd tuleb. Kuidas see täpsemalt läbipaistvust tõstab, mul on väga raske ette kujutada," rääkis Korobeinik.

Rahandusminister Jürgen Ligi leidis aga, et see on õel jutt. Ta selgitas, et mida vähem on eelarves paindlikkust, seda rohkem raha jääb ka tõhusalt kasutamata, kui näiteks mõni summa eelarves on olnud ala- või ülehinnatud.

"Oma haldusala sees, kui sa näed ühel hetkel, et kusagilt saab odavamalt ja kusagile on mõistlik raha juurde anda, siis sellise limiidi andmine teeb rahakasutuse mõistlikumaks ja vähendab bürokraatiat. Vastasel korral me lihtsalt ei saa eelarvepildiga ka täpsemaks minna. Siis me sunnimegi valitsusi tegema selliseid ümaraid eelnõusid, mis on riskivabad," rääkis Ligi.

Praeguse riigieelarve vormistuse suhtes aastaid kriitiline olnud reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et kuigi muudatusi on igasuguseid, siis probleemi tuuma ehk tegevuspõhisust rahandusministeerium siiski ei muuda.

"Eelarve kulud esitatakse laia haardega tulemusvaldkondade, programmide, programmi tegevustega ehk seadusest ei ole võimalik endiselt välja lugeda, kellele, milleks ja kui palju raha eraldatakse," rääkis Sõerd.

Ligi ütles, et osa tegevuspõhise eelarve kriitikutest on end aga nurka mänginud ning materdavad asju, millest nad ei saa aru.

"Sellega me kogu aeg tegelemegi, et rahustada neid, kes seda peavad kõige tähtsamaks. Mitte tingimata arusaamist, aga sellist kriitikat. Opositsioonis on siin rida aktiviste, isegi koalitsioonis on mõni selline aktivist," märkis Ligi.

Sõerd tunnistas, et nii rahanduskomisjonis kui ka Reformierakonnas on praegu tegevuspõhise eelarve toetajad vähemuses.

Sõerd ütles, et sügisese riigieelarve juures on veel ka oluline, mis muutub riigieelarve näidikutega osas. Ta selgitas, et kogu tegevuspõhise eelarve kontseptsiooni osa on näidikud ehk mõõdetakse eraldatud raha tulemuslikkust.

"Sellega on kõige suuremad probleemid. Suur osa näidikutest on üldse puudu, siis need mõõdikud on isetäituvad. Siis nad põhinevad vananenud statistikal. Ja mis kõige suurem probleem – need näidikud ei ole adekvaatsed, nad ei peegelda eelarveraha kasutamise tulemuslikkust," ütles Sõerd.

Rahandusminister Ligi ütles, et tema pole aga kursis, kas ja millisel määral seaduseelnõu mõõdikutega seonduvat muudab.

"Ärge küsige minult eelnõu detailide kohta," ütles ta.