Eesti viimaste aastate riigieelarveid on varem kritiseerinud nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler, väites, et need on liialt keerulised ning nii avalikkusel kui ka riigikogul on keeruline aru saada, millele riigi raha kulub.

Peamine kriitika on mõeldud eelarve tegevuspõhisele vormistusele, mille järgi on eelarves väljatoodud kulud seotud riigi strateegiliste eesmärkidega.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on ka riigieelarve üle otsustamine läinud parlamendi käest valitsuse ja ministeeriumide kätte.

Rahandusministeerium koostas kava, et muuta riigieelarve arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.

Ministeeriumist selgitati, et näiteks saab riigieelarve seadusest lugeda jälle, kui suur on iga asutuse koondeelarve. Ühtlasi saab riigi tegevuste juures näha, kui suur osa kuludest tuleneb seadusest ning kui suur osa on sellised kulud, mis ei ole seadusega ette kirjutatud.

Kriitikute sõnul muutuks eelarve aga veelgi segasemaks ning ministeeriumidele tekkiv paindlikkus raha programmide vahel ümber jaotada võtab parlamendilt otsustusvõime raha kasutamist suunata.

Ka õiguskantsleri kantselei hinnangul ei lahenda plaanitav muudatus probleemi eelarve läbipaistvusega.

"Majandusliku sisuga kulude jaotus tuuakse eelnõu järgi aastaeelarve lisast eelarve teksti. Kardetavasti ei too pelgalt asukoha muutmine juurde sisulist kvaliteeti," edastas õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov.

Kantselei leiab, et ministritel on endiselt suur vabadus teha majandusliku sisuga kulude jaotuses muudatusi. "Eelnõu ei suurenda riigikogu rolli majandusliku sisuga kulude otsustamise üle. Olulisem on endiselt tegevus- ehk programmipõhise eelarve vaade," märkis Filippov.

"Õiguskantsler on varem korduvalt juhtinud riigikogu tähelepanu sellele, et programmide põhine eelarveraha jaotus on ähmane ja ei anna tegelikult ülevaadet selle kohta, kuhu maksumaksja raha läheb. Seda muret eelnõu kahjuks ei lahenda," sõnas ta.

Õiguskantsler Ülle Madise on varem öelnud, et tegevuspõhine riigieelarve ei sobi Eesti põhiseaduslikku raamistikku, sest see tuleb kaheparteisüsteemiga riikidelt ning Eesti valitsemiskorras peavad kulud olema kõigi jaoks selgelt seaduses välja toodud.

Eelmisel kümnendil läks Eesti järk-järgult üle kulupõhiselt riigieelarvelt tegevuspõhisele ning 2020. aasta eelarve oli esimene, mis oli koostatud algusest lõpuni tegevuspõhisel põhimõttel.

Tegevuspõhist eelarvet on kommenteerinud ka akadeemik Jaak Aaviksoo, kes koostas haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel hariduskulude analüüsi.

Rahandusminister Jürgen Ligi on eelarve vormistuse kritiseerimist aga korduvalt laitnud. Tema hinnangul on rahvasaadikutel tegelikult kogu info olemas ning ülevaate saamiseks tuleb lihtsalt asjasse süveneda.