Piim, piimatooted ja munad on aastaga kallinenud ligi üheksa protsenti, suhkur ja kondiitritooted üle kuue ja värske puuvili üle seitsme protsendi.

"Aastavõrdluses on piima- ja lihatooted kindlasti kallimad, aga sõltub ajalõikest - me pole piima- ja piimatoodetega sinna tasemele jõudnudki, kus olime 2014. aastal, nii et me tuleme väga põhjast. Eelmisel aastal olid toidu jaehinnad väga odavad tarbijate jaoks, mis tegelikult tootjate jaoks oli suur õnnetus," rääkis Josing ERRile.

Ta lisas, et tõusnud on ka kütusehinnad, kuid milline on trend, ei ole veel selge.

"Kui ikkagi USA oma naftaga väga aktiivselt turule tuleb, ei ole võib-olla see hinnatõus sellel aastal tarbija jaoks väga oluline," märkis Josing.

Tema sõnul on inimesed viimasel paaril aastal harjunud, et inflatsiooni ei olnud üldse ja palgad tõusid. Seetõttu tunnetatakse praegust, üle kolme protsendi küündivat inflatsiooni. Hoogu annavad sellele juurde ka mõned aktsiisitõusud nagu alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuseaktsiis.

"Alkoholi osas võib kindlasti öelda, et praegused aktsiisitõusud ei ole hinda jõudnud. Tootjad, jae- ja hulgikaupmehed tegid endale väga suure varu, näiteks kange alkoholi osas võib hinnata, et ligi aasta tegi osa firmasid endale varu," selgitas Josing. "Alkoholi, õlle osas on suvel palju suurem tõus kui seni on olnud".

Piimatoodete edasist hinnataset on konjunktuuriinstituudi juhi sõnul raske prognoosida, sest trendid on segased: maailmaturul on osa piimatoodete hind taas languses ja mingite toodete osas avaldab see mõju meilgi.

"Sel aastal on kokkuostuhind küllalt kõrge, ei ole praegu küll näha, et seal tõusuruumi oleks. Usun, et piimatoodete osas oleme praegu optimaalsel tasemel, ei ole tõusuruumi ega ka põhjust langeda, sest uut langust ei pruugi tootjad üle elada," nentis Josing.

Puuviljade suurt hinnatõusu selgitas ta ilmaoludega, näiteks on tänavu köögiviljad kallimad, sest lõunaregioonides oli ilm jahe. Sama saatus võib olla ka Eesti saagiga, kui külm ilm jätkub.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõi välja, et pea kolmandiku kogu inflatsioonist moodustab kallinenud toit.

"Toidutoorme hinnad on maailmaturul aasta alguse kõrgtasemelt küll mõnevõrra taandunud, kuid on ligi kümnendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Toidu kallinemine on laiapõhjaline, aprillis kiirenes toidu hinnatõus meil 4,5 protsendini. Suuremal määral on tõusnud piima-, õli- ja kalatoodete hinnad," rääkis ta.

Tööstuskaupadest võib Pungase sõnul välja tuua sisustus- ja elutarbeliste kaupade hinnatõusu. Samas aeglustus üürihindade tõus ning odavnesid lennukipiletid. Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel püsinud stabiilsena.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert märkis, et toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud mõningaid aeglustumise märke.

"Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud. Juulikuus tõstetakse täiendavalt alkoholiaktsiise, sealhulgas tõuseb õlleaktsiis 70 protsenti. Aktsiisitõus kiirendab hinnakasvu umbes 0,2–0,3 protsendipunkti võrra," lausus Pert.

Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade järkjärguline kallinemine jätkub tema sõnul ka teisel poolaastal ning seda mõjutavad nii impordihinnad kui ka kiirem majanduskasv.

"Eelmise aasta detsembri majandusprognoosis ootasime inflatsiooni kiirenemist 2017. aastal kolme protsendi lähedusse. Senine hinnakasv on olnud prognoosiga kooskõlas," tõdes ökonomist.