Terviseamet tuletab meelde, et kuigi Eesti on WHO poolt nimetatud nende riikide hulka, kus on suudetud leetritesse ja punetistesse haigestumine elimineerida, ei ole leetritesse haigestumise oht Euroopas sugugi kadunud.

Rumeenias registreeriti eelmisest septembrist kuni tänavu märtsini 3446 leetrite haigusjuhtu ning veebruari keskpaigaks oli seal kinnituse saanud 16 surmajuhtumit. Hukkunud põdesid kroonilisi haigusi või immuunpuudulikkust.

Austrias on tänavu leetritesse haigestunud 69 inimest ja Saksamaal 203. Itaalias on olnud 700 leetrite haigusjuhtu ja haigestumus on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 230 protsendi võrra. Haigestumisi on olnud ka Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, Rootsis ja Hispaanias.

Eestis registreeriti eelmisel aastal kaks leetrite sissetoodud haigusjuhtu, ülejäänud elanikele nakkus ei levinud. Sel aastal pole veel haigestumisi olnud.

Inimesed, kes ei ole leetreid põdenud ega selle vastu vaktsineeritud, võivad nakatuda. Vaktsineerida on võimalik leetrite, punetiste, mumpsi ehk MMR-liitvaktsiiniga. Immuunsus leetrite vastu kujuneb kahe MMR-vaktsiini doosi manustamise järgselt.

Terviseamet soovitab end enne kõrge leetritesse haigestumusega piirkonda reisimist kindlasti vaktsineerida.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus - pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.

Haigustekitaja levib piisknakkusena. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmapõletik jms.