Oona rääkis ERRi uudisteportaalile, et kuna meil on infoühiskond ja teavet tuleb igasugu allikatest, siis arste on internetis infot jagamas märksa vähem kui kõikvõimalikke muid inimesi.

"Vaktsineerimise kõrvaltoimeid on hästi palju uuritud ja see nendest foorumitest välja ei paista. Foorumitest paistab pigem see, et keegi on kusagil midagi lugenud, mis tundub talle põnev või erutav, ja seda on tänapäeval väga lihtne ühest kohast kohe teise kopeerida ja nii need kuulujutud levivad," nentis ta.

Samas on teaduskirjanduses paljud levinud hirmud põhjalikult ümber lükatud - näiteks ei ole vaktsineerimisel seost autismiga, see ei suurenda allergiahaiguste ega epilepsia kujunemise riski ning imikute äkksurma riski see isegi vähendab, märkis Oona.

Ta lisas, et vaktsineerimise järel tõusev palavik on organismi loomulik reaktsioon, mis käib asja juurde. Kohane ei ole rääkida ka immuunsüsteemi ülekoormamisest, sest vaktsiinides on ainult üksikud antigeenid.

"Difteeriavaktsiinis on üks antigeen, läkaköhavaktsiinis on praegu kaks antigeeni, B-hepatiidi vaktsiinis üks antigeen," tõi Oona välja.

Tema sõnul sujub laste vaktsineerimine hästi ja patsientide seas ei ole laste vaktsineerimisest keeldujaid palju. Samas on kuulujuttude levik maailmas korduvalt otseselt laste tervist ohustanud. Oona meenutas 1970ndatel Rootsis levinud läkaköhavaktsiini vastasust, mille tõttu vaktsineerimine mõneks ajaks lõpetati, tekkis läkaköhapuhanguid ja oli ka surmajuhtumeid.

Eestis ohustavad leetrid üle 3000 last

"Samasuguseid kogemusi on viimasel ajal olnud leetritega. Inimesed kipuvad ära unustama, et leetrid võivad olla väga tõsine haigus. Praegu ju enamik lapsevanemaid pole kunagi ise leetreid põdenud ega näinud leetreid põdevaid lapsi, aga samal ajal Lääne-Euroopa kurb kogemus on see, et võib juhtuda ka nii, et eelnevalt täiesti terve laps sureb leetrite tõttu või võib leetrite tüsistusena tekkida ajupõletik või muud nähud," nentis arst.

Tema sõnul on vaktsineerimata laste hulk kasvamas ja näiteks leetrite puhul on selliseid lapsi Eestis üle 3000.

Lastehalvatus loodeti maailmast vaktsineerimise teel välja juurida juba praeguseks ajaks, nagu saadi jagu rõugetest, aga mitmesugustel põhjustel, muuhulgas ka internetis levivate kuulujuttude tõttu on Aafrikas vaktsineerimiskampaaniad vahepeal katkenud ja haigus siiski veel levib, märkis Oona.

"Eesti lapsed siiani on suhteliselt hästi kaitstud, aga maailmas ei ole mitte ühtegi nurka, kuhu ei saaks Eestist reisima hakates 48 tunni jooksul. Lastehalvatuse peiteperiood on pikem kui see aeg, nii et me kunagi ei tea, kes kuskilt eksootiliselt reisilt, kui ta on olnud vaktsineerimata, võib tuua selle haiguse meie riiki tagasi," nentis arst.

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, aga maailmas leidub Oona sõnul ka riike, kus see on kohustuslik. Kedagi küll otseselt ei sunnita, kuid vaktsineerimata lastega pere ei saa mõnesid riigi hüvesid, näiteks last avalikku kooli panna.

Oona lisas, et Eestis on vaktsineeritud üle 90 protsendi lastest ning enamiku vaktsiinide puhul on see protsent isegi 95 juures. Soomes ja Rootsis on vaktsineeritud 98 protsenti lastest.