Eelnõuga vähendatakse muu hulgas laste koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat, teatas sotsiaalministeerium. Kui praegu peab riikliku immuniseerimiskava vaktsiini tegemiseks kooliõe juures olema lapsevanema kirjalik nõusolek, siis edaspidi tuleb kirjalikult teada anda soovist vaktsineerimisest keelduda.  

Koolides tehakse vaid riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiine: 12–13-aastaselt leetrid, mumps, punetised ja HPV ning 15–16-aastaselt difteeria ja teetanus. 

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on kehtiv seadus juba 23 aastat vana ja ei arvesta sellega, kuidas on vahepeal muutunud nakkushaigustest tulenevad ohud, inimeste eluviisid ja tervishoiu võimalused. Nakkushaiguste riskid on kasvanud, sest reisitakse rohkem ja kaugemale, haigused levivad kiiremini.    

"Enamik inimesi soovivad jätkuvalt ennast ja oma lapsi vaktsineerida, kuid näeme muret tekitavat trendi, et üldine kaitse mitmete nakkushaiguste vastu enam tagatud, kuna hõlmatus on langenud alla vajaliku 95 protsendi. Näiteks leetrite vastu oli 2024. aastal vaktsineeritud 83 protsenti kaheaastastest lastest ning lisadoosi oli saanud 74 protsenti 14-aastastest. See suurendab terviseohte eeskätt riskirühmadele ja neile, kes ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida," lausus Joller.    

Jolleri sõnul on praktika näidanud, et paljud lapsed ei jää vaktsiinist ilma seetõttu, et vanemad seda ei soovi, vaid kuna nõusoleku esitamine kas ununeb või jääb nõusolekublankett lapse koolikoti põhja. Kooliõde annab ka edaspidi vaktsineerimise plaanist teada ning lapsevanemad, kes kindlasti ei soovi koolis vaktsineerimist, saavad sellest kirjalikus vormis teatada. 

Kooliõel tuleb last tema vanust ja arengutaset arvestades teavitada, kaasata ja arvestada võlaõigusseadusest tuleneva õigusega oma keha üle otsustada. Isegi kui vanem ei ole keeldumisest teavitanud, ei vaktsineerita last vastu tema tahtmist. 

Samas, kui vanem on keeldunud ja alaealine soovib siiski end vaktsineerida, hindab tervishoiutöötaja tema kaalutlusvõimet sellist otsust ise teha. Selleks on õiguskantsleri büroo koostöös arstide erialaliitudega välja töötanud ka juhendi. Sama põhimõte kehtib ka teiste piiratud teovõimega inimeste kohta ning on juba tervishoius läbivalt kasutusel. 

Eelnõu uuendab ka nakkusohutuse nõudeid töökohtadel ning kaotab toitlustusasutustes senise tervisetõendi nõude. Praegune süsteem pakub pigem näilist turvatunnet: aasta või enamgi vana tervisetõend ei anna kindlust, et inimene on terve täna, märkis sotsiaalministeerium.

Edaspidi lähtutakse põhimõttest, et nakkusohutusega tuleb arvestada kõigil töökohtadel, kus riskianalüüs tuvastab nakkusohu. Tööandja kohustuseks jääb nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse, sh vajadusel immuniseerimise tagamine. 

Samuti kehtestatakse infektsioonikontrolli nõuded tervishoiule ja ka eeskirjad hoolde- ja erihooldekodudes. Igal pool tuleb hooldekodude töötajatel, elanikel ja külastajatel järgida sarnaseid nõudeid, mis välistavad nakkuse leviku.   

Eelnõu täpsustab ka, millal saab ühiskonnas rangeid piiranguid kehtestada

Eelnõu täpsustab ka seda, millal ja kuidas tohib nakkushaiguste leviku tõkestamiseks piiranguid seada. Rangeid piiranguid saab rakendada vaid eriti ohtliku nakkushaiguse korral ehk siis, kui haigus levib kiiresti, põhjustab rasket haiguskulgu või suurt suremust ning võib ohustada tervishoiusüsteemi toimepidevust. Ühiskonda laialdaselt mõjutavad piirangud kehtestatakse valitsuse määrusega. 

Samuti pannakse eelnõuga paika asutuste vaheline juhtimismudel ja ülesanded ning korrastatakse nakkushaiguste seire tingimused, milliseid andmeid ja mis eesmärgil tohib koguda.