Täna sai laboratoorse kinnituse veel üks leetrite haigusjuht, kes oli ühe varem haigestunu pereliige. Täpsed andmed tema vaktsineerimise kohta puuduvad, teatas terviseamet.

Kuna kõikide haigestunute puhul on tegemist aktiivsete noorte pereinimestega, kes enne haiguse avaldumist võisid kokku puutuda väga paljudega, siis tuletab terviseamet meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega - sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest võib haigega kokku puutumise järel haigestuda 98.

Haigestunute pereliikmetel ja lähikontaktis olnud inimestel (töökaslased) on palutud oma tervist jälgida ja esmaste haigustunnuste või haiguskahtluse korral pöörduda koheselt haiglasse.

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks tuleb on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetrite vastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13-eluaastal.

2014. aastal oli Eestis vaktsineerimata 6601 last vanuses 2- 14 aastat. Kõige enam on vaktsineerimata lapsi Tallinnas ja Harjumaal.

Hiljuti avaldunud haigusjuhtude tõttu palub terviseamet olla perearstidel eriti tähelepanelikud võimaliku leetrite kahtluse suhtes ja haiguse olemasolusse tõsiselt suhtuda.

Lapsevanemad peaksid kontrollima, kas nende laps(ed) on vaktsineeritud MMR vaktsiiniga vastavalt immuniseerimiskavale ja vajadusel pöörduma perearsti või kooli tervishoiuteenuse osutaja poole tegemata jäänud immuniseerimiste teostamiseks.

Lastevanemad, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid sellest kindlasti teavitama oma laste kollektiive. See võimaldab laste kollektiivide juhtidel õigeaegselt informeerida kaitseta laste vanemaid võimalikust nakatumise ohust. Vaktsineerimata lapsi oleks mõistlik ohu möödumiseni kodus hoida.