14. aprilli seisuga oli laboratoorselt kinnitatud 11 lapse ja kaheksa täiskasvanu leetritesse haigestumine, enamus neist oli vaktsineerimata, teatas ETV24-le Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Eli Lilles. 

Tänavu leetritesse haigestunutest 15 on pärit Tallinnast, kolm Harjumaalt ja üks Raplamaalt. Kõik nakatunud viibisid ravil Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuses.

Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul on leetrite vastase vaktsineerimise tase Eestis hea ning haiguse levik ei tohiks ulatuslikuks kujuneda.

Viimastel aastatel on Eestis leetritesse haigestumine olnud väike - 2005. aastal registreeriti kaks ja 2000. aastal üheksa haigusjuhtu. Vahepealsetel aastatel Eestis leetreid esinenud ei ole.

Tänavu on leetritesse haigestumine suurenenud veel mitmes Euroopa riigis, näiteks Ukrainas on aasta algusest märtsini registreeritud 19 673 leetrite haigusjuhtu, Inglismaal 72 ja Saksamaal 58 haigusjuhtu.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus - pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.

Haigustekitaja levib piisknakkusena. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmapõletik jms.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, peaks ka haigega kokkupuutunud, kuid haigust mittepõdenud või vaktsineerimata inimesed ennast leetrite vastu vaktsineerima.

Kui lapsevanemal tekib kahtlus, et laps on nakatunud leetritesse, ei tohiks temaga vastuvõtule minna, vaid perearst tuleb koju kutsuda.

Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Leetritesse haigestumine Eestis

      Allikas: Tervisekaitseinspektsioon