Algselt juba detsembris otsustatud 90 miljardi euro suurune Euroopa Liidu laen, mis peaks Ukrainale tagama rahastuse järgmiseks kaheks aastaks, võib viimaks saada heakskiidu.

"Me tõesti oleme tööd teinud selle jaoks, et see otsus oleks juba täna tulnud, aga tõenäoliselt see tuleb enne mitteametliku ülemkogu, mis toimub neljapäeval. Me saame sellega edasi liikuda," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

"Eks me näeme. See protsess on siin käimas ja see on seotud ka Orbani nõudmistega, et Družba naftajuhtmest hakkaks energia voolama. Meie eesmärk on kindlasti saada rahad lahti mai keskpaigaks. Samamoodi 20. sanktsioonipaketiga. Need on omavahel seotud," sõnas Eesti välisminister Margus Tsahkna.

"Uus Ungari valitsus ei ole veel paika pandud, aga selge on see, et meil on uued perspektiivid ja me surume, et see 20. sanktsioonipakett läheks läbi ja võib-olla vaatame üle ka varasemad kitsaskohad," ütles Kallas.

Lähis-Ida teemal, mis ka kohtumisel välisministrite laual on, nõuavad osad liikmesriigid uusi karmimaid samme Iisraeli vastu.

"Kui me ei suuda praegu Iisraelile öelda, et välispoliitika tähendab inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist ja mitte sõjapidamist oma naabritega, siis me kaotame oma usaldusväärsuse. Me peame suutma öelda sama asja, mida me ütleme Venemaale Ukraina asjus," lausus Hispaania välisminister Jose Manuel Albares.

Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia nõuavad Euroopa Liidu Iisraeli assossiatsiooni leppe peatamist.

"Selle tühistamiseks on vaja kõikide häält. See on ühehäälsuse põhimõttel ja seda meil kindlasti ümber laua ei ole," sõnas Kallas.

"Meie pooldame ikkagi seda, et tuleb suruda Iisraeli, mis puudutab näiteks vägivaldseid asunike, mis puudutab inimõiguste rikkumisi ja nii edasi. Aga assossiatsioonilepet me ei soovita tühistada. See on pigem viis, kuidas Iisraelile survet avaldada," ütles Tsahkna.