"Välisminister on täielikult lähtunud Eesti seisukohtadest Lähis-Ida teemal, mida on korduvalt arutatud nii valitsuses kui ka riigikogu väliskomisjoniga. Välisministri ja väliskomisjoni seisukohtades ei ole lahknevusi," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma ERR-ile.

"Välisminister on korduvalt rõhutanud, et Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide tegevus näitab nende valmisolekut seista vastu režiimidele, mis ohustavad piirkondlikku ja globaalset julgeolekut ning toonud välja, et surve Iraani suhtes ei tohi vaibuda enne, kui riik loobub agressiivsest välispoliitikast ja lõpetab oma rahva represseerimise," lisas ta.

Meresma sõnul on minister rõhutanud Eesti seisukohta, et Iraanil ei tohi olla tuumarelva ning kinnitanud järjepidevat toetust Euroopa Liidu sanktsioonidele Iraani režiimi suhtes inimõiguste ränkade rikkumiste eest, sealhulgas jõhkrate repressioonide ning sõjalise abi eest Venemaale agressioonisõjas Ukraina vastu, mis on otsene oht Euroopale.

"Eesti mõistis hukka Iraani rünnakud Bahreini, Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabia, Kuveidi, Katari, Iraagi ja Jordaania vastu," lausus Meresma.

Riigikogu väliskomisjoni liige, opositsiooni esindaja Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) eiras väliskomisjoni seisukohta Iraani ründamise teemal. "Minu ettepanek oli, et meil oleks selgem joonis, mis puudutab seda Ühendriikide sõjategevuse toetamist. Ma küll pärast vaatasin välisasjade nõukogu üleskirjutust ja seal sellisel kujul välisminister seda ei väljendanud," ütles Reinsalu.

Riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul on välisminister ka varem väliskomisjoni seisukohti mitte arvestanud. "Mulle meenub pretsedendina ka see, kuidas me riigikogus kujundasime seisukoha, et Ukrainale tuleb anda kutse NATO-ga liitumiseks enne NATO tippkohtumist, ja ka see ei jõudnud tegelikult Eesti seisukohtadesse ning seda NATO liitlasteni sellisel kujul ei viidud," sõnas Kaljulaid.