"Mina olen seisukohal ja see on ka Eesti 200 programmiline seisukoht, et teised ametiajad kõrgetes riigiinstitutsioonides ei ole end kunagi õigustanud. See ei ole mitte ainult presidendi teema, vaid ka õiguskantsleri teema ja riigikontrolöri teema."

Tsahkna sõnul on tehtud ettepanek pikendada selliste institutsioonide juhtide ametiaega viielt seitsmele aastale. Ehk siis üks, aga pikem ametiaeg.

"Sest need ametid dünaamilises ühiskonnas nagu Eesti on - inimesed seal muutuvad, võibolla stagneeruvad ja hakkavad mõtlema tagasivalimiste peale. Aus lahendus oleks see, kui me saame uued presidendid," rääkis Tsahkna esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Tsahkna lisas, et Eesti 200 ei ole oma ametlikku seisukohta presidendivalimiste osas veel kujundanud, kuid eelmise nädala presidendi avaldused ei erguta Eesti 200 saadikuid Karise poolt hääletama.

Samas saates osalenud Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et välisminister on muutnud välispoliitika sisepoliitika pikenduseks.

"Toon näite: Ukraina ülesehituskonverents, mida Eesti korraldab järgmisel aastal. See peaks toimuma suvel, aga välisministeeriumis on antud suunis korraldada see enne riigikogu valimisi. Me muudame suured strateegilised asjad sisepoliitiliseks peenrahaks," ütles Reinsalu.

Reinsalu Tsahknale: see on "minioni-orbanlus"

Reinsalu ütles, et välisminister kasutab presidendi vastu psühhoterrorit, et survestada teda uuesti kandideerimisest loobuma.

"Ja, härra Tsahkna, "orbanlus" on see, kui te tahate muuta avaliku teenistuse tähtajaliseks või lasete ametnikke lahti tõe rääkimise eest – olgu see riigikogu kantselei või kliimaministeeriumi ametnik. "Orbanlus" on ka soov mehitada ERR-i nõukogu enne valimisi oma inimestega. Te tegelete oma võimu kindlustamisega ja ühiskonna autoriteedi kaotanuna kasutate psühhoterrorit presidendi suunal. Teie infooperatsiooni mõte on panna Karis loobuma kandideerimisest. See on "minioni-orbanlus": sõltumatute institutsioonide tasalülitamine," ütles Reinsalu.

Tsahkna vastas ja soovitas Reinsalul peeglisse vaadata, sest viimase jutud konverentsidest ja ähvardustest olevat kuulujutud.

"Sa oled kuulujuttude levitaja. Üks su kuulujutt oli ka see, et Karis ja peaminister arutasid minu personaalküsimust – mõlemad kinnitasid, et seda pole juhtunud. See võib anda sulle populistlikku tuult tiibadesse, aga mitte usaldusväärsust," ütles Tsahkna.

Välisministri sõnul pole Ukraina ülesehituskonverentsi osas mingit suunist antud, et see peab toimuma enne valimisi.

"See toimub siis, kui Ukraina otsustab. Minu jaoks on piinlik, et sellised kuulujutud levivad juba linnas ja isegi Ukrainas," sõnas Tsahkna.

Tsahkna sõnul peab Eesti presidendil olema ühiskonnatunnetus ja ta ei pea olema vaid ühe eriala spetsialist.

"Küll aga oleks tänases turbulentses maailmas Eesti julgeolekule kasulik riigipea, kellel on personaalne läbimurdevõime ja isiklikud kontaktid teiste riigijuhtidega, nagu oli president Ilvesel. Tähtis on, et räägiksime riigina väljaspool ühel häälel, isegi kui me siin sees kiskleme. Täna on see ühtne sõnum kahjuks murenemas," ütles Tsahkna.

Reinsalu vastas, et välisminister Tsahkna läks oma mõttekäiguga lõksu.

"President Ilves ütles samas intervjuus, et ka välisminister ja peaminister on lati alt läbi jooksnud. Mis puudutab ametis olevat presidenti, siis tal on viieaastane töökogemus riigi esindamisel. Kujund, et president ei tohi olla näoga rahva poole, on ohtlik. Praeguses usalduskriisis on oluline, et presidendil oleks ühiskonna usaldus. Selle maha laristamine poliitintriigidega ei ole mõistlik," ütles Reinsalu. Ta lisas, et seetõttu on Isamaa valmis toetama Alar Karise tagasivalimist.

"Lisaks on ta ainus riigi kõrgem ametiisik, kes on ametis olnud Ukraina sõja algusest peale – seda kogemust ei saa kergekäeliselt kõrvale heita. See vaen Karise vastu ulatub tegelikult 2023. aasta sügisesse, kui ta soovitas peaministril skandaali tõttu tagasi astuda. Nüüd on see resoneeruv kättemaksuaktsioon," arvas Reinsalu.