Karis sõnas intervjuus, et Eesti keskendub välispoliitikas väga tänasele päevale, aga jõudu vaadata ka kaugemale ja suuremalt välisministeeriumis ei ole, sest pole inimesi, oskusi ega kohati ka teadmisi.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kirjutas sotsiaalmeedias, et tema jaoks on arusaamatu miks Karis pidi intervjuus Eesti diplomaate solvama.

"Astun siinkohal ühemõtteliselt välja meie diplomaatide kaitseks, kes on Eesti hüvanguks, meie rahvusvaheliseks eduks ja julgeoleku kaitseks teinud enam kui kolme kümnendi vältel päevast päeva väsimatult ennastsalgavat tööd," kirjutas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Eesti just tänu diplomaatidele Euroopa Liidu ja NATO liige ning tänu neile on Eestil rohkem sõpru ja partnereid üle maailma.

"Mis aga puudutab Eesti suutlikkust näha kaugemale tänasest, siis see on eduka välis- ja julgeolekupoliitika alus. Seda oleme taaskord kinnitamas just praegu uuendatavates julgeolekupoliitika alustes," leidis Mihkelson.

Kaljulaid: presidendi sidet võib võtta kui tagasisidet

Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) leidis, et nii Mihkelsonil kui ka Karisel on omamoodi õigus. Kaljulaid kirjutas, et sai sõnavõtust Mihkelsonist erinevalt aru.

"See polnud kogu välisministeeriumi maja või ka Eesti varasemate välis- ja julgeolekupoliitika alaste saavutuste maha tegemine," kirjutas Kaljulaid.

Tema sõnul on välisministeeriumi ja välispoliitika strateegiline kujundamine välisministri ja kantsleri asi, ent enda sõnul ei tea Kaljulaid kedagi, kes oleks praeguse olukorraga päris rahul.

Ukraina sõja täiemahulise sõja järel 2022. aastal suutis Kaljulaidi hinnangul Eesti oma hääle maailmas kõlama panna, osati Kaja Kallase persooni najal.

"Peale seda oleme me pidevalt olnud justkui veidi desünkroniseeritud sellest, mis maailmas toimub," leidis Kaljulaid.

"Kindlasti võib presidendi sõnade peale haavuda, aga võib ka võtta kui päris tõsist tagasisidet inimeselt, kes oma töös tegelikult väga vajab tõhusat ning hästi toimivat koostööd ja tuge ministeeriumilt, kuid mingil põhjusel tunneb, et ta ei saa seda," kirjutas Kaljulaid.

Reinsalu: presidendi osundus on märk kuhjunud probleemidest

Isamaa juht Urmas Reinsalu, kes oli aastatel 2019-2021 Eesti välisminister, sõnas samuti sotsiaalmeedias, et arvestades kuidas presidenti varem rünnatud on, oli sõnavõtt diskreetne.

"Tean, et presidendil on diplomaatidega usalduslik ja töine suhe ning täna mitme diplomaadiga rääkinuna tajusin selgelt, et ka nemad said presidendi osundusest aru kui probleemile osundamist, mis on seotud valitsuse välispoliitika otsustajatega," kirjutas Reinsalu.

Reinsalu sõnul pole Eestil enam välispoliitikas ruumi vigadeks, tõmblemiseks ning välispoliitika muutmisest sisepoliitika pikenduseks.

"Presidendi osundus selle üle, et ta on pidanud siluma sellist tõmblevat poliitikat, on märk kuhjunud probleemidest," leidis Reinsalu.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja peaminister Kristen Michal (Reformierakond) kritiseerisid presidenti juba veebruaris, kui leidsid välismaal Ukraina teemadel tehtud arvamusavaldused kaldusid Eesti välispoliitikast kõrvale.

Välisminister Tsahkna ja president Karise suhted olid pingelised juba enne seda, muuhulgas seoses riigivisiidiga Kasahstani, kui sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta avalikult välja ütlemata sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas hiljem, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.