Enne teisipäeval Luksemburgis toimunud välisasjade nõukogu istungit saatsid Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia ühispöördumise EL-i välisasjade kõrgele esindajale Kaja Kallasele. Kirjas süüdistati Iisraeli kahepoolsete suhete aluseks oleva lepingu rikkumises.

Siiski otsustasid ministrid lepingut mitte peatada. Otsustavat rolli ettepaneku blokeerimisel mängisid Saksamaa ja Itaalia, vahendas Politico.

Saksamaa välisminister Johann Wadephul nimetas lepingu peatamist "asjatuks" ning kutsus selle asemel üles "kriitilisele, kuid konstruktiivsele dialoogile". Sarnasel seisukohal oli ka Austria ning nendega liitus ka kaalukeeleks peetud Itaalia, mis pani teemale lõpliku punkti.

"Puuduvad nii arvulised kui ka poliitilised tingimused," sõnas Itaalia välisminister Antonio Tajani enne kohtumist, kinnitades Rooma ühtsust Berliiniga.

Saksamaa ja Itaalia juhitud vastuseis purustas Madridi, Ljubljana ja Dublini lootused. Need riigid lootsid, et kasvav nördimus asunike vägivalla üle Jordani läänekaldal ning uus seadusandlus, lubab hukata terrorismis süüdimõistetud palestiinlasi, sunnib Brüsselit tegutsema.

"Täna on kaalul Euroopa usaldusväärsus," ütles Hispaania välisminister José Manuel Albares kohtumisele saabudes. "Peame Iisraelile selgelt ütlema, et nad peavad kurssi muutma." 

Iiri välisminister Helen McEntee nimetas Iisraeli käitumist "täiesti vastuvõetamatuks" ja rõhutas, et EL peab näitama otsustavust oma põhiväärtuste kaitsmisel.

EL-i ja Iisraeli eriline suhe

Alates 2000. aastast on EL-i ja Iisraeli vaheline assotsieerimisleping olnud poliitilise koostöö ja kaubandussuhete vundament. Leping tagab Iisraelile sooduspääsu EL-i turule, kuid sisaldab ka inimõiguste klauslit, mis seab demokraatlike põhimõtete austamise tehingu oluliseks osaks. Just sellele juriidilisele hoovale on Hispaania rõhunud juba üle kahe aasta. 

2024. aasta veebruaris, keset Iisraeli sõjalist kampaaniat Gazas, palusid Hispaania peaminister Pedro Sánchez ja Iirimaa peaminister Leo Varadkar Euroopa Komisjonil kontrollida, kas lepingutingimustest peetakse kinni. 

2025. aasta mais alustas Euroopa Liidu välisteenistus enamiku liikmesriikide nõudmisel uurimist, et hinnata Iisraeli vastavust lepingu tekstile.

Kuigi Brüssel pole kunagi kaalunud lepingu täielikku tühistamist, pakkus Euroopa Komisjon eelmise aasta septembris välja selle osalise peatamise. Rõhutades täieliku peatamise poliitilist tundlikkust, soovitas komisjoni president Ursula von der Leyen külmutada vaid lepinguga seotud kaubanduselemendid. See stsenaarium kerkis üles ka teisipäevasel kohtumisel.

Kallas tõstatas võimaluse võtta kasutusele meetmed, mis nõuavad kvalifitseeritud häälteenamust, sealhulgas suunatud sanktsioonid või osalised kaubanduspiirangud. 

Itaalia välisminister Tajani toetas seda lähenemist, pooldades pigem vägivaldsete asunike individuaalset sanktsioneerimist kui laiaulatuslikke kaubandusmeetmeid, mis võiksid kahjustada Iisraeli tavakodanikke.

Kuigi ühist seisukohta Iisraeli suhtes ei leitud, peegeldab välisministrite kohtumise kriitiline toon olulist muutust bloki hoiakutes, märkis Politico.

Iisraelis tegutseva mõttekoja Mitvim Institute eksperdi Maya Sion-Tzidkiyahu sõnul on Iisraeli valitsuse suhtes tekkinud väga negatiivne dünaamika, kuid märgilise lepingu peatamine oli siiski samm, milleks ei oldud valmis.

Kallas rõhutas lõpetuseks, et igasugune muudatus lepingus nõuaks kõigi 27 liikmesriigi üksmeelset toetust. "Seda varianti meil praegu laual ei ole," nentis ta.