Tööandjate keskliidu pöördumises valitsuse poole seisab, et Hormuzi väina sulgemine on toonud kaasa lisaks ulatuslikule nafta ja naftatoodete pakkumise vähenemisele veel ka suure hulga muu maailmaturu toorme pakkumise languse. Muu hulgas väetiste, kiibitööstuses kasutatava heeliumi ja alumiiniumi.

Keskliidu juht Hando Sutter rääkis ERR-ile, et liit kogus liikmetelt tagasisidet, milline praegune olukord on ja tagasiside on väga murelik.

"Tulin Haapsalust just praegu sealse suure tööandja juurest ja see pilt oli veel mustem, kui me siin kuulnud oleme. Lugesid üles kõik materjalid. 25-100 protsenti on kõik hinnad tõusnud. Pluss logistika ja tarnehäired lisaks," ütles Sutter.

Oma kirjas toovad tööandjad esile, et energiakandjate hinnatõus suurendab oluliselt kulusid transpordis, taristuehituses ja ehitusmaterjalide tootmises ning jäätmekäitluses ja mööblitootmises.

Plastitööstuses on probleeme naftapõhiste toormete järsu hinnatõusuga. Toiduainetööstuses on raskusi pakendimaterjali, sealhulgas PET-pudelite, kättesaadavusega ja väetiste hüppelise hinnakasvuga ning Aasia-suunaline eksport on transpordilahenduste kättesaadavuse halvenemise tõttu takerdunud.

Ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on raskusi riistvaratarnetega ning hinnad on kasvanud.

Sutter ütles, et lühemas vaates on tarneahelates kõik torud tühjaks tõmmatud ja õhk vahel, ehk siis ka kohe sõja lõppemisel, kestaks kriis veel kuid. Lisaks Iraani lahes purustatud infraobjektide taastamine võiks võtta mitu aastat. Millal ja kuidas asi lõppeb, ei ole praegu selge.

"Üsna kindel on see, et ikkagi väga keeruline talv seisab ees," ütles Sutter.

Omalt poolt soovitab esindusorganisatsioon moodustada valitsuse juurde regulaarne kriisikomisjon, kuhu on kaasatud ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Tegemist oleks infovahetuse formaadiga, kus esindusorganisatsioonid saaksid jooksvalt valitsusele oma muredest rääkida.

Riigihanked pole kokkulepitud hindadega teostatavad

Suurema murena toovad tööandjad välja riigihanked. Paljud seni sõlmitud riigihanked ei ole Sutteri sõnul enam kokkulepitud hindadega teostatavad. Isegi nendes, kus on kokkulepitud hinnakorrektsiooni meetmed, ei kata need tööandjate keskliidu hinnangul tegelikult kasvanud kulusid.

Tööandjate keskliit soovitab mitte sisse nõuda leppetrahve, võimaldada sisendhindade tõusu võrra lepingute hinna tõstmist või korraldada uued hanked.

Sutter tõi suurima objektina välja Rail Balticu trassi ehitamise, kus tema sõnul hulk allhankijaid läheks lihtsalt pankrotti, kui peaksid sõlmitud lepingute alusel tööd teostama.

"Piltlikult öeldes, kui riigihanke lepinguid üle ei vaataks, siis kümned väiksed transpordiettevõtted lihtsalt läheksid pankrotti," rääkis Sutter.

"Selge on see, et normaalolukorras need riskid olid ilmselt kaalutletud, aga kuna mingid sisendid on visanud kaks korda üles ja sa pead minema lepingut täitma, siis kui teine pool vastu ei tule ja raiub oma õigus, siis tegelikult lihtsalt pannakse ettevõtted kinni," lisas ta.

Järgnevate lepingute puhul soovitab Sutter indekseerida sisse kütuse hinna, kuni olukord stabiliseerub, sest uute lepingute puhul peavad hankijad riskid igal juhul pakkumistesse sisse kirjutama. Kui olukord peaks normaliseeruma, oleksid sellised pakkumised riigile indekseeritava komponendiga võrreldes kallimad.

Riigihanked lähevad Sutteri sõnul igal juhul kallimaks.

"Rail Balticu konkreetselt kehandi veolepingud, kus on kümned ettevõtted seotud, siin tehti mulle näidisarvutusi, kus öeldi, et seal polnud isegi teoreetilisi šansse, et need ettevõtted suudavad ära teha. On kaks varianti, et kas midagi muutub või need ettevõtted lähevad pankrotti," märkis Sutter

Sutteri sõnul on praegu juba turul näha, kuidas suuremad ettevõtted üritavad riske maandada.

"Näiteks suured tarnijad meie tootjatele on hakanud vähendama oma maksetähtaegu," rääkis Sutter. "Nad juhivad oma riski. Nad eeldavad, et mingi osa nende just väiksematest klientidest mingites valdkondades ei pruugi hakkama saada selle muutusega. Näiteks enne pakuti 60 päeva maksetähtaega, tõmmatakse 30, 20 päeva peale. Mõne puhul isegi nõutakse ettemaksu," lisas ta.

Sutteri sõnul on ka tööandjate sõnum valitsusele mõnes mõttes hoida kuiva püssirohtu. "Tunnetus on natuke see, et mida aeg edasi, seda suurem on tõenäosus, et kedagi toetama sa pead niikuinii. Kulud suurenevad. Selles mõttes ka nende positiivsete eelarvetega peab hoogu hoidma ja vaatama, kuna kriisi vajab leevendamist," ütles Sutter.

Muud meetmed

Lisaks hangete ülevaatamisele soovib ettevõtjate esindusorganisatsioon veel valitsuselt maksuvõlgadelt küsitavale intressile leevendust või intressi üldse mitteküsimist ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) kaudu käenduste või garantiide pakkumist raskustes ettevõtetele.

Samuti võiks tööandjate keskliidu hinnangul valitsus teha ettevalmistusi olukorraks, kus sügiseks gaasi hind ei lange ja on vajadus suuremas mahus kasutada põlevkivi elektri tipukoormuse katmiseks.

"Kui me meenutame 2021/2022 talve, tegelikult Balti tipuelekter toodeti põlevkivist," rääkis Sutter, lisades, et valmis tuleks ka olla vajadusel kaugküttejaamu põlevkiviõliga kütta.

Viimaks tuleks ka Sutteri hinnangul jälgida, mis toimub lähiriikides, et kui mõni riik otsustab olulisel määral oma ettevõtteid toetada, siis tuleks sarnaselt reageerida, et Eesti eksportivad ettevõtted ei satuks liialt ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Näitena toob ta, et kuigi Poola, Leedu ja Läti on mootorikütuste aktsiise langetanud, ei ole vahed veel kuigi suured, samas kui need peaksid väga suureks kärisema, peaks ka Eesti midagi ette võtma.

"Kui lätlased ja leedukad otsustavad Euroopa miinimumile alandada ja meie siin ütleme, meie seda ei tee, siis on väga keeruline. Me oleme nii seotud nendega ja selge on see, et pool Eestimaad hakkab Lätimaal tankima ja tööstus ka ilmselt," rääkis Sutter.