Majandusministeerium kogub tagasisidet platvormitöö seadusele, mille eesmärk on parandada kullerite, taksoteenuse pakkujate ja teiste niisuguse töö tegijate töötingimusi.

Wolti Balti riikide avaliku poliitika juht Mindaugas Liutvinskas teatas Meta vahendusel ministeeriumile, et direktiivis sisalduv säte töösuhte kohta vajab korrigeerimist.

"Ilma täiendava kontekstita tundub säte viitavat sellele, et platvormitöö puhul eeldatakse alati töölepingu olemasolu, kui tegemist on tasustatud tööga," tõi Liutvinskas välja. Tema sõnul tuleks kõnealune paragrahv sõnastada nii, et töölepingu olemasolu eeldus kehtib platvormitöö puhul juhul, kui seda tööd tehakse töölepinguseaduses sätestatud viisil digitaalse tööplatvormi juhtimise ja kontrolli all.

Eelnõu näeb ette, et algoritm ei või enam tähtsaid konto kasutamisega seotud otsuseid teha, seda tuleb teha inimesel ning töötegijale tekib õigus küsida selgitusi ning otsuseid vaidlustada. Ka ei või platvormid kasutada seadmeid ja algoritme, mis analüüsivad töötaja emotsioone näoilmete või hääletooni abil.

Wolt pole eelnõus ette nähtud isikuandmete töötlemise piirangutega, mis ütlevad, et automaatsete seiresüsteemidega ei tohi töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid või tema eravestlusega seotud isikuandmeid ega ka koguda isikuandmeid ajal, mil töö tegija ei paku platvormitööd.

Liutvinskas märkis, et need andmed on hädavajalikud klientide ja platvormitöö tegijate ohutuse paremaks tagamiseks.

Woldi ettepaneku kohaselt peaks eelnõus sätestama, et see piirang ei takista platvormidel töödelda isikuandmeid automatiseeritud seire- või otsustussüsteemides, kui see on vajalik ametiasutuste antud korralduste järgimiseks, kuritegevuse ennetamiseks või töö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks.

Wolt peab automaatsüsteeme vajalikuks

Murekohana toob Wolt välja ka platvormiseaduse eelnõus oleva nõude, et automaatsetel seire- ja otsustussüsteemidel peab olema pidev inimjärelevalve.

Wolt muretseb, et sõna "pidev" tähendab katkematut järelevalvet ja soovitab kasutada selle asemel regulaarse järelevalve mõistet, sest see tähendab järelevalvet kindlate intervallide järel.

Eelnõus sisaldub lõige selle kohta, mis saab siis, kui automaatse süsteemi tehtud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi. Sel juhul tuleb otsus kohe parandada ning kui see pole võimalik, tekkinud kahju hüvitada ning muuta automaatset otsustusprotsessi või selle kasutamine lõpetada, et selliseid olukordi vältida.

Woltile see säte ei meeldi, sest automaatse otsustusprotsessi muutmine ja lõpetamine peaks ettevõtte hinnangul olema nõutav üksnes siis, kui see on rikkumisega proportsionaalne.

"Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ja võtab meetmeid selliste olukordade kordumise vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise," seisab Wolti välja pakutud sõnastusvariandis.

Lisaks tegi Wolt ettepaneku, et algoritmilise juhtimisega seotud kohustused ei rakenduks olukordades, kus nende täitmine rikuks ärisaladusi või näiteks hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika konfidentsiaalsust. Ka peaks erand puudutama olukordi, kus algoritmilise juhtimisega seotud kohustused ohustaksid pettuste ennetamist.

Wolti hinnangul peaks lisama eelnõusse lõigu, et kui platvormitöö tegijate teenustasudelt tasub sotsiaalkindlustus- või muid kindlustusmakseid platvorm, ei anna see alust eeldada, et tegu on töösuhtega.

Mitmed read soovib Wolt maha tõmmata paragrahvi juures, mis ütleb, et kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, et ta toob esile faktilised asjaolud.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näide, et töösuhet tõendab see, kui platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja muu selline.

"Kõik näidisnimekirjad on koostatud stiilis "töösuhtele viitavad asjaolud" ja "töösuhet välistavad asjaolud", samas kui praktikas on enamasti tegu mõlema seguga ja seletuskiri ei aita tegelikult mõista, kuidas neid kõiki koosmõjus kaaluda," ütles Wolti Balti riikide avaliku poliitika juht.

Samuti soovitas Wolt loobuda lõigust, mille kohaselt peab platvormitöö tegijal olema võimalik aru saada, kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesande täitmise kiirust mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse automaatselt.

Lisaks peaks Wolti hinnangul lõigust, mis kirjeldab abinõusid automatiseeritud seirega kaasnevate riskide vältimiseks, eemaldama võimalike ennetusmeetmete loetelu, mis sisaldab töötempo piiranguid või reeglite muutmist, et vältida töö kuhjumist lühikesse ajavahemikku.

Woltile ei sobi ka lõik, mis käsitleb põhjendamatut survet töötajale.

Tekstis, mida Wolt eelnõust välja tahab visata, on loetletud, et põhjendamatu surve on näiteks töötegija karistamine automaatselt tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest selliselt, et ta on sunnitud töötama ka puhkuse arvelt või suure väsimuse korral.

Ametiühingud soovivad platvormitöö tegijale suuremaid õigusi

Oma arvamuse eelnõu kohta edastas MKM-ile ka Eesti ametiühingute keskliit, mille esimees Kaia Vask tõi esile, et ehkki eelnõu näeb ette mehhanisme, tagamaks, et seadus kaitseks vahendaja kaudu platvormitöö tegijaid võrdselt nendega, kellel on platvormiga lepinguline suhe, siis platvorm ja vahendaja vastutavad solidaarselt ainult kokkuleppe puudumise korral.

"Platvormitöö tegija õiguste tagamine ei tohiks olla sõltuv sellest, kuidas platvorm ja vahendaja on omavahelise kokkuleppe alusel vastutuse jaganud. Seetõttu peaks seadus väga selgelt sätestama, et vajadusel on platvormitöö tegijal õigus esitada nõue mõlema vastu," ütles Vask.

Lisaks tahavad ametiühingud, et paragrahv, mis puudutab platvormitöötajate tervishoidu ja tööohutust, laieneks vähemalt ohutuse, vägivalla ja ahistamise teadete osas kõigile platvormitöö tegijatele, mitte ainult töölepingu alusel töötajatele.

Kõigile töötajatele peaks laienema ka kohustust automaatsete süsteemide kasutuselevõtul töötajaid informeerida, mis praeguses sõnastuses puudutab ainult töölepinguga töötajaid.

Vask juhtis tähelepanu ka sellele, et ehkki direktiiv ütleb, et kehtestatud karistused peavad olema mõjusad ja proportsionaalsed rikkumise raskusastmega, ei ole eelnõus öeldud, millised need sanktsioonid on.

Tööandjate keskliit teatas, et toetab suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, nii et säiliks selle töö paindlikkus.

"Peame oluliseks vältida üle reguleerimist direktiivi ülevõtmisel ning leiame, et eelnõu ei tohiks kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid," ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Küll aga vajavad tööandjate hinnangul osa sätteid selgemat sõnastust, et oleks üheselt selge, et olemasolev õiguslik raamistik töösuhte määratlemisel ei muutu. Ka tuleb keskliidu hinnangul seletuskirjas rõhutada, et töösuhte tuvastamisel ei ole määrav üksik kriteerium või asjaolu, vaid hinnata tuleb kõiki asjakohaseid asjaolusid tervikuna.

Erandit vajab ettevõtjate hinnangul ka algoritmilise juhtimisega seotud sätteid puudutav osa eelnõus. Tööandjad tõid välja, et algoritmiline juhtimine on vajalik, et platvormiettevõtted saaksid oma toimimistingimusi kaitsta, näiteks välistada konfidentsiaalse teabe avalikustamist. Ka aitavad need ennetada pettusi.

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) toetab samuti eesmärki parandada platvormitöö läbipaistvust ja kaitsta töötajate õigusi senisest paremini, aga nende teatel on tähtis, et regulatsioon oleks võimalikult selge. Mitmed eelnõu sätted vajavad liidu hinnangul täpsustamist.

"Mitmetes eelnõu sätetes esineb terminoloogilist ja tõlgenduslikku ebaselgust, mis võib põhjustada erinevaid kohaldamispraktikaid ning suurendada kohtuvaidluste riski kõigi osapoolte jaoks," tõdes ITL-i tegevjuht Doris Põld.

Lisaks peaks liidu hinnangul eelnõus täpsustama konfidentsiaalse info kaitset ning sedagi, millises ulatuses vastutab platvorm vahendaja tegevuse eest, sest praegu on see ebaselge.

Eelnõu ei anna ühest vastust ka platvormitöö tegijate suhtluskanalite kohta ehk pole selge, kas kasutada võib olemasolevaid digitaalseid suhtlusvahendeid või peavad platvormid suhtluseks eraldi tehnilised lahendused looma.

Tähtaeg eelnõule tagasisidet anda sai täis möödunud reedel. Mitmed ametiasutused ei ole siiski oma arvamust eelnõule veel saatnud.

Platvormitöö direktii peab üle võetud saama selle aasta detsembriks.