Esmaspäeval kutsus seimi uurimiskomisjon, mis tegeleb immigratsioonivaldkonna puuduste selgitamisega, aru andma ettevõtete Bolt ja Wolt esindajad. 

Saadikutele on laekunud teateid, et nendel platvormidel varjavad kolmandatest riikidest pärit kullerid end võõra identiteedi taha. Samuti on ilmnenud, et tööd teevad isikud, kellel puudub seaduslik alus Lätis viibimiseks või töötamiseks, kelle tööaega ei arvestata korrektselt ning kellel on probleeme ka toidu- ja veterinaarameti nõuete täitmisega.

"Sisuliselt soodustavad Bolt ja Wolt sisserändajate tööhõivepiirangute või eeskirjade rikkumist. Teie pakutavate teenuste kaudu hiilitakse kõrvale mitmetest seaduse nõuetest," sõnas parlamendi uurimiskomisjoni esimees Jānis Dombrava (Rahvuslik Liit).

Komisjoni istungil püüdsid mõlema ettevõtte esindajad süüdistusi ümber lükata. Nad kinnitasid, et on kehtestanud kullerpartneritele rea nõudeid ning kontrollivad nende täitmist.

"Kontrollime, et meie partneritel oleks elamisluba, mis ei sea piiranguid töötamisele. Me ei räägi siinkohal üliõpilastest, kes töötavad 20 tundi nädalas. Loomulikult kontrollime ka isikut tõendavaid dokumente. Kõik meie kullerpartnerid peavad olema registreeritud ka toidu- ja veterinaarametis," selgitas Bolti Läti juht Jānis Rimicāns.

"Soovin kohe rõhutada, et kullerpartnerid ei ole Wolti töötajad. Nad teevad platvormiga koostööd lepingute alusel. Enamik neist, umbes 90 protsenti, tegutseb Wolti partnerina füüsilisest isikust ettevõtjana," lisas Wolti esindaja Mindaugas Liutvinskas.

Need selgitused saadikuid ei veennud, kuna just füüsilisest isikust ettevõtja staatus võimaldab platvormidel hoiduda välisriikide kodanike palkamisel teatud nõuete täitmisest.

"On selge, et need ettevõtted tegutsevad hallis alas. Ühest küljest täidetakse nõudeid sel viisil, et koostöö vormistatakse füüsilisest isikust ettevõtjaga, kuid teisest küljest mõistame, et tegemist on sisulise töösuhtega," märkis Dombrava.

Selle lünga sulgemiseks valmistatakse seimis ette seadusemuudatusi. Muu hulgas soovitakse keelata kolmandate riikide kodanikel Lätis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine.

Ettevõtjate muret võimaliku mõju pärast turule uurimiskomisjon arvesse ei võtnud.

"Kuulsime hoiatusi, et toidukullerite arv väheneb. Minu arvates on aga tervislikum, kui me kõik läheme ise oma toidule järele, selle asemel et kutsuda välismaalane seda meile tooma," ütles Dombrava.

Läti toidu- ja veterinaarametis on registreeritud umbes 8000 toidukullerit. Nii Boltil kui ka Woltil on kummalgi ligikaudu 3000 kullerit, kellest umbes pooled on Läti kodanikud.