14. aprillil arutati riigikogu täiskogu istungil ettepanekut anda nõusolek riigikogu liikmelt Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks. Riigikogu esimees Lauri Hussar märkis, et sel istungil toodi välja, et õiguskantsler ei tohi hinnata tõendeid ning ei saa järelikult ka peaprokuröri taotluse veenvust hinnata.

"Tuginedes õiguskantsleri ja riigikogu liikmete poolt istungil väljendatud seisukohtadele, teeb juhatus põhiseaduskomisjonile ettepaneku hinnata, kas õiguskantsleri ettepaneku esitamist puudutav regulatsioon riigikogu liikme suhtes saadikupuutumatuse äravõtmiseks on asjakohane või vajab muudatusi," sõnas Hussar.

Õiguskantsler Ülle Madise on varem ERR-ile öelnud, et õiguskantsler on saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemisel üksnes prokuröri taotluse vahendaja ja see ei tähenda, et õiguskantsler oleks selle taotlusega nõus.

Mitmed saadikud, sh koalitsioonist andsid mõista, et ei toetanud Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmist pärast seda, kui kuulsid õiguskantsleri jõulist sõnavõttu riigikogus.

"Õiguskantsleril ei ole õigust – seadus ütleb seda sõnaselgelt – hinnata tõendeid ega mitte midagi olulist. Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda. Ka ajakirjanduses avaldatud pealkirjad, et õiguskantsler nõustus peaprokuröri taotlusega, on selles mõttes eksitavad, et ei ole nõustunud," ütles õiguskantsler riigikogus.

Madise meenutas, et on varasemate sarnaste juhtumite puhul korralikult sõimata saanud (EKRE saadikud olid tema suhtes eriti teravad, kui võeti Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus – toim) ja tuletas saadikutele meelde, et 2014. aastal riigikogu ise muutis seadust nii, et õiguskantsleri roll nendes küsimustes on null.

"Riigikogu tegi seda teadlikult – sellepärast, et õiguskantsler oli ühe taotluse prokuratuuri tagastanud. Selle peale saadi kole kurjaks ja otsustati, et õiguskantslerilt võetakse igasugune sisuline võimalus selles protsessis midagi mõjutada. Saadiku jaoks ei muutu mitte midagi, kui õiguskantsler selle taotluse tagastab. Kuriteo aegumine peatub, see kirves jääb tema pea kohale seni, kuni tema volitused lõpevad. Enne seda seadusemuudatust, mis tehti karistuseks õiguskantslerile selle eest, et ta julges ühe taotluse tagastada, oleks võinud kriminaalmenetlus riigikogu liikme suhtes lõppeda aegumise tõttu," sõnas Madise.